Esmaspäevasel istungil selgitas riigikohtunik Ivo Pilving, et Euroopa Kohtu otsusest ja linnudirektiivist tuleb väga selgelt välja, et ühegi linnu teadlik tapmine ei ole lubatud, kui üksikud erandid välja arvata. See tähendab,et raierahu pidamise kohustus ei sõltu sellest, milline on pesitsejate asustustihedus mingis metsatüübis.[1]
Ornitoloogiaühingul on hetkel kohtutes kaks raierahu kaasust, mille eesmärgiks on, et lõpuks hakataks rakendama ettevaatuspõhimõtet kombineerituna teadusliku teadmisega lindude pesitsemise kohta erinevates metsatüüpides ja seadma vastavalt sellele raierahu tingimusi metsateatistesse. Seni kuni ei ole kehtestatud üldist raierahu, oleks see ainus viis, mis hoiaks ära märkimisväärselt suure hulga linnupoegade julma hukkumise.[2]
Ornitoloogiaühing loodab, et Riigikohtu tulevane lahend tagab meil pesitsevatele lindudele reaalselt Euroopa Linnudirektiivis kinnitatud kaitse. See vähendaks ka segadust ja väärititõlgendamist metsatööde tegijate seas ning lihtsustaks oluliselt järelevalve tööd.
[1] https://www.postimees.ee/8351481/linnutapp-riigikohtus-metsafirmad-ja-keskkonnaamet-astusid-uhte-paati & https://vimeo.com/event/5470804?fl=so&fe=fs [2] https://www.err.ee/1609771365/liis-keerberg-pesitsusaegne-raierahu-kehtib-soltumata-linnupaaride-arvust
