Foto: RTE
Kolmapäeval, 1. veebruaril Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents „Mets tahab vanaks elada – elustikust, kliimast ja inimesest“ tõstab fookusesse vana ja elurikka metsa. Konverentsi saab jälgida ka veebis, info leiab konverentsi veebilehelt www.elfond.ee/metsakonverents
Konverentsil võtavad sõna keskkonnaminister, teadlased, eksperdid, kultuuritegelased ning erinevate keskkonnaühenduste ja püsimetsamajandajate esindajad Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Ettekandeid ja arutelusid peetakse metsaelustiku ja selle hoidmise, kliimamuutuse leevendamise ning metsa isikliku, ühiskondliku ja kultuurilise rolli teemal.
Konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF), kes on üle kolme aastakümne tegelenud metsainventuuride, loodusväärtuste kaardistamise ja kaitsega. „Vanu looduslikke metsi on maailmas ja Eestis väga vähe alles. Eestis vaid ligi 2% kogu metsamaast ning paljusid neist aladest ohustab raie. Samal ajal on just taolistes metsades kõige rikkalikum elustik,“ nentis ELFi metsaekspert Liis Kuresoo, kes osaleb konverentsi paneelarutelus.
Läti vanad metsad on samuti suure raiesurve all. Konverentsil üles astuva Läti Looduse Fondi juhatuse liikme Jānis Kuze eestvedamisel on viimastel aastatel loodud vanade metsade ja seal elavate haruldaste lindude kaitseks mitmeid mikrokaitsealasid (Eestis tuntud kui liikide püsielupaigad), ent ka Läti metsade kaitse tagamiseks tuleb märksa rohkem ära teha. „2021. aasta seisuga oli vaid 7 % Läti metsadest rangelt kaitstud. See madal protsent on üks pakilisemaid looduskaitselisi probleeme. Rangelt kaitstavate metsade osakaal peaks oluliselt kasvama ning seda just Euroopa Liidu tähtsusega metsaelupaikade näol,“ ütles Jānis Kuze.
Eestis on viimastel aastatel astutud vanade elurikaste metsade kaitsel olulisi samme. Konverentsil räägib riigimetsas vääriselupaiku (VEP) ehk vanade loodus- ja põlismetsade kaardistamist eest vedanud Renno Nellis Eesti Looduseuurijate Seltsist. „Sajandivahetusel kaardistati Eestis esimesed vääriselupaigad, ent toona leiti üles ja võeti kaitse alla vähem kui pooled. Pärast seda jäid inventuurid soiku ja registreerimata VEP-id hävisid metsaraiete tõttu. Viimastel aastatel leiti Eesti Looduseuurijate Seltsi eest veetud uute inventuuride käigus riigimetsas juurde üle 13 400 ha ja RMK inventuuride käigus ligi 9000 ha VEP-e. Nüüdseks on suur osa VEP-idest riigimaadel kaitse alla võetud,“ rääkis Renno Nellis.
Metsakonverentsil võtavad sõna ka keskkonnaminister Madis Kallas, ELFi nõukogu liige Erik Moora ja juhatuse esimees Tarmo Tüür, Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus ja juureökoloogia professor Ivika Ostonen ning Rootsi ühenduse Kaitse Metsa metsabioloog Sebastian Kirppu. Kliimaplokis räägivad keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Mart Kiis, Texase A&M Ülikooli metsaökoloogia professor Asko Noormets ning Soome Püsimetsaühistu tegevjuht Annukka Valkeapää. Inimese ja metsa suhtest räägivad kolme kümnendi vältel metsa jäädvustanud fotograafid Ritva Kovalainen ja Sanni Seppo, metsaomanik ja KAH-alade teemal kohaliku kogukonna üks eestkõneleja Madis Katz, kunstnik Peeter Laurits ning folklorist ja TLÜ vanemteadur Marju Kõivupuu. Päeva juhib Siim Angerpikk.
Metsakonverents algab Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses kl 10. Sündmuse otseülekannet saab jälgida nii konverentsi veebilehel, ELFi Facebookis kui ka Postimehe teadusportaalis. Konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond ja toetab Ülemiste keskus. Rohkem infot leiad SIIT
