Euroopa Kliimamuutuse Teadusnõukogu (The European Scientific Advisory Board on Climate Change) leidis, et heitkogused põllumajanduses ei vähene peamiselt piisavate põllumeestele suunatud rahaliste stiimulite puudumise tõttu. Samal ajal talletavad ja neelavad ELi metsad üha vähem süsinikku.
Probleemi lahendamiseks soovitab teadusnõukogu raportis “Towards EU climate neutrality: progress, policy gaps and opportunities” viia ELi ühine põllumajanduspoliitika paremini kooskõlla ELi kliimaalaste ambitsioonidega, sh suunata toetus heitmemahukatelt põllumajandustavadelt, näiteks loomakasvatuselt, väiksema heitega toodetele ja tegevustele.
Raportis rõhutatakse ka säästva toidutarbimise tähtsust (sh selle kasu tervisele ja keskkonnale) tunnistatakse nii ELi “Talust lauale” strateegias (Farm to Fork Strategy) kui ka valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (The Intergovernmental Panel on Climate Change) kuuendas kliimamuutuste hinnangute aruandes (IPCC AR6). Üleminek taimsemale tarbimisele, sh rohkem kaunvilju, puu- ja köögivilju, ja loomse toidu tarbimise vähendamine on märkimisväärse potentsiaaliga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid nii otseselt (väheneb entero- ja sõnnikuga seotud heitkogused) kui ka kaudselt (väheneb sööda tootmiseks vajalik maa ja sisendid). Lisaks võib see tugevdada rahvatervist ja tuua kaasa mitmeid muid kaashüvesid looduskeskkonnale (bioloogiline mitmekesisus, õhu-, pinnase- ja veereostuse vähenemine).
“Taaskord kordavad teadlased, et on viimane aeg muuta meie toidusüsteemi ja lõpetada meid hävitava loomatööstuse toetamine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Ootame poliitikutelt teaduspõhiseid ja julgeid otsuseid kliimamuutustega võitlemisel, sest enam ei ole aega venitada ja ignoreerida.”
Üks suurimaid heitgaaside koguse tootjaid ongi liha- ja piimatööstus. Loomatööstus põhjustab ligikaudu 16,5 protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Sellest hoolimata on poliitikakujundajad toidusüsteemi muutmist kui lahendust aastaid ignoreerinud. 2013. aastal ehk 11 aastat tagasi hindas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (United Nations Food and Agricultural Organization), et loomatööstus põhjustab ligikaudu 14,5 protsenti inimtekkelistest heitkogustest, rõhutades, et loomatööstusel on oluline mõju kliimale.
Möödunud aasta detsembris märkis ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht dr Tedros Adhanom Ghebreyesus ÜRO kliimatippkohtumisel (COP28), et üleminek taimepõhisele toitumisele on inimeste ja planeedi tervise jaoks hädavajalik. Mitmed riigid on juba teinud samme, et oma toidusüsteemid taimepõhisemaks muuta. Saksamaa valitsus lubas investeerida 38 miljonit eurot, et edendada taimseid toite ja alternatiivseid valke, Taani avalikustas tegevuskava oma toidusüsteemi taimsemaks muutmiseks ning Šveitsi valitsus julgustas oma kodanikke lihatarbimist vähendama. Lisaks on tänaseks juba kaks Euroopa pealinna, Edinburgh ja Amsterdam, allkirjastanud Plant Based Treaty initsiatiivi, mille eesmärk on vähendada loomatööstuse ja metsade raadamise kontrollimatu ja kliimat laastava tegevuse käigus tekkivat kasvuhoonegaaside kogust.
