Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
Septembris alanud Püssi paisu eemaldamine ja kalapääsu rajamine avab merest jõkke rändavatele kaladele ligipääsu Purtse jõe kesk- ja ülemjooksule, samuti selle suurimale lisajõele. See on oluline samm, et taastada kunagine Eesti olulisuselt teine lõhejõgi ning aidata kaasa kalavarude suurenemisele.
16. septembril toimus Püssi paisul Purtse jõel kohaliku kogukonna osavõtul infopäev, kus tutvustati Püssi paisu likvideerimise ja kärestikulise kalapääsu rajamise töid. Üritus viidi läbi koostöös LIFE IP CleanEST projekti, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga, et arutada kohaliku kogukonnaga tööde eesmärke ja tegevusi, mis parandavad kalade rändetingimusi ja aitavad taastada Purtse jõe ökoloogilist seisundit.
Projekti mõju on suure ulatusega
„Järgmise aasta lõpuks on Purtse jõgi kaladele taas avatud, et merest jõkke kudema siirduvad liigid nagu lõhe, meriforell ja jõesilm jõuaks oma loomulikele kudealadele,“ rõõmustas taristuminister Vladimir Svet tänasel kohtumisel. „Jõe taastamise mõju ulatub kohalikust keskkonnast kaugemalegi, kuna tegemist on suurema sammuga meie rahvusliku rikkuse – puhaste ja elurikaste jõgede – taastamisel,“ rõhutas ta.
Minister lisas, et projekt loob ka senisest paremaid võimalusi looduslähedaseks puhkuseks. “Projekti raames tehakse koostööd ka kohaliku omavalitsusega, et samaaegselt rekonstrueerida paisuga seotud sild ning rajada kergliiklustee, mis parandab juurdepääsu jõele ja teeb selle piirkonna kättesaadavamaks nii kohalikele elanikele kui ka turistidele,” lisas Svet.
Paisu likvideerimine ja kalapääs aitavad parandada Purtse jõe seisundit
Tööde eesmärk on avada Purtse jõe kalade rändeteed, võimaldades jõkke kudema siirduvatel merekaladel, nagu lõhe, meriforell ja jõesilm, taas jõuda oma loomulikele kudealadele. Samuti on kalapääs vajalik muule jõeelustikule, sealhulgas kaitsealustele liikidele.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et kalapääsu rajamine paisu asemele on oluline, et tagada kalade vaba liikumine ja taastada looduse tasakaal. „Puhtad ja ligipääsetavad jõed on väärtuslikud nii loodusele kui ka inimestele. Püssi pais on aastaid takistanud kalade rännet Purtse jões. Kalapääsu rajamine aitab tagada, et kala jätkuks ka tulevikus ning võimaldab rohkematel inimestel looduse hüvesid nautida,“ lisas Ala.
Seni ületamatuks takistuseks olnud Püssi paisu asemel rajatav kärestik-kalapääs on kaladele lihtsasti läbitav ja võimaldab neil jõuda ülesvoolu jäävatele kudealadele Purtse ja Ojamaa jões. Kalapääs on projekteeritud viisil, et sellel voolaks pidevalt kogu jõe vesi, mis teeb sellest atraktiivse rändetee ka kõige nõudlikumatele liikidele. Täiendavaks plussiks on, et see pakub kaladele sobivaid kudetingimusi ja elupaiku.
Püssi kalapääsu rajamise olulisus ja mõju kalastikule
Kalastiku hindamistööde järgi võivad Püssi paisust ülesvoolu jäävad koelmu- ja elupaigad toota ainuüksi lõhe ja forelli puhul aastas üle 2 400 kaheaastase isendi. Lisaks on erinevad katsepüügid ja allavoolu jääval Sillaoru kalapääsul tehtud kalakaamera salvestised näidanud, et vastrajatavast kalapääsust hakkavad kasu lõikama teisedki liigid, nagu näiteks haug, ahven ja jõesilm.
Püssi paisu likvideerimise ja kalapääsu rajamise tööd algasid 2024. aasta septembris, ning plaanide kohaselt valmib projekt 2025. aasta lõpuks. Lisaks kalapääsu rajamisele on kavas rekonstrueerida ka Püssi paisu juures asuv sild ning rajada piirkonda kaasaegne kergliiklustee.
Kalapääs ehitatakse projekti LIFE IP CleanEST raames, seda rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE-programm ning Eesti riik. Tööd lähevad maksma ligemale 451 000 eurot.
Pildigalerii (autor Siret Valge): https://pilv.envir.ee/index.php/s/wM6k5agBQmzEjpq
