PTA: saarepuid hävitavat saare-salehundlast Eestis ei ole

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel saarepuude kahjurit tänavu nii nagu varasematel aastatel Eestis ei leitud. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. Taimekahjustaja võib jõuda Eestisse puidu ja taimede kaubavahetusega, lennates või tarnspordivahendi abil ning selle levik võib lõppeda saarepuude mahavõtmisega. Seiretegevus on kahjuri varajase tuvastamise seisukohalt väga oluline.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal on kavas seirega jätkata. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul hakkavad saare-salehundlase tekitatud kahjustuste tagajärjel puud kuivama ja seejärel hukkuvad. „Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada,“ sõnab ta.

Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar. Harilik saar on meie looduses olulisel kohal just loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt.

Senini ei ole saare-salehundlast mitte üheski Euroopa Liidu riigis leitud. „Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada,“ sõnab Tasa, selgitades, et taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. „Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes „hääletajana“ edasi liikudes,“ jätkab ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 89 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised. „Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem,“ kommenteerib peaspetsialist, lisades, et püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast neli kuni kaheksa nädalat.

Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistest ei leitud, kuid 51 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid.
Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3–4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt.