PTA peadirektor: oleme alati olnud avatud võimaliku matmispaiga teemal kogukonnale infot andma

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teeb tööd iga päev selle nimel, et toime tulla sigade Aafrika katku (SAK) nakatunud kodusigade katkupuhanguga. Matmise, kui ühe võimaliku nõuetekohase hukatud sigade kõrvaldamise viisi osas ei ole 9. septembri seisuga otsust tehtud. See on viimane variant, mis võetakse kasutusele äärmisel vajadusel – näiteks juhul, kui loomsete jäätmete tavapärane käitlemine katkeb või taudipuhangu ulatus seda nõuab.

Korjuste matmise puhul on mõistetav ja põhjendatud kohalike elanike mure oma elukeskkonna ning elukvaliteedi säilimise pärast. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt. „Peame kohalikele info edastamist äärmiselt oluliseks ka olukorras, kus me PTA-s otsime igapäevaselt lahendust SAK-i leviku piiramiseks ja olukorra lahendamiseks nii, et matmiseni ei peaks jõudma,” sõnas PTA peadirektor Raimo Heinam.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on olnud pidevas suhtluses Põhja-Sakala valla juhtidega alates 28. augustist ja jaganud infot ja palveid infot edastada kohalikele elanikele. „Muuhulgas oleme selgelt jaganud infot, et oleme valmis kohalike elanikega kohtuma ning oodanud kohtumiseks konkreetset ajapakkumist,” ütles Heinam. Selleks on endiselt valmisolek olemas. Ta selgitas, et PTA on vastanud kodanike teabenõuetele ning olnud avatud ja jaganud infot meediapäringute ja -kommentaaride vahendusel.

„Kuna võimaliku matmispaiga ettevalmistamine on aeganõudev töö, oleme alustanud sellega varakult, et olla põhjalikult valmis juhuks, kui matmist peaks vältimatult vaja olema,“ ütles Heinam. Võimaliku matmispaiga asukoha valikul on lähtutud Keskkonnaameti tellitud uuringust, mille on teinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Uuringutest on selgunud, et Metsküla on madala riskiga asukoht, kuhu on veekaitse sisukohalt võimalik sigu matta, kuna risk põhjavee saastumiseks on piisavalt maandatud. 2015. aastal tehtud hüdrogeoloogiline uuring on ajakohane, sest geoloogiline aluspõhi ei muutu 10 aastaga nii märkimisväärselt, et see eeldaks täna uusi täiendavaid uuringuid. Võimaliku reostuse sattumist joogivee kaevudesse minimeerib ka asjaolu, et pinnasevee liikumissuund ei ole kaevude suunas.

Metsküla matmispaiga sobivust hinnatakse 85-protsendilise tõenäosusega, mis on kõigi võrreldud alade seas kõrgeim tulemus. Metsküla matmisala geoloogilises läbilõikes valdab saviliivmoreen. Aluspõhja veekihtide kaitstust kinnitavad ümbruskonna tarbepuurkaevude geoloogilised läbilõiked. Ülemise kuuemeetrise setteläbilõike filtratsiooniomadused on sellised, mis ühest küljest ei lase sademeveel koguneda maapinnal ning teisest küljest vee liikumine sellistes setetes (saviliiv) on piisavalt aeglane, et reostus ei leviks aasta jooksul matmisalast rohkem kui mõne meetri kaugusele. Matmisjärgne keskkonnaseire annab kindluse, et ümbruskonna kaevude vee kvaliteet ei ole langenud.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus võttis septembri alguses Keskkonnaameti tellimusel aegsasti võimaliku matmiskoha lähiümbruses veeproove, kinnistute salvkaevudest ja pinnaseveest, sealhulgas ka Raudna jõest. Juhul, kui matmispaik võetakse kasutusele, jälgitakse vee seisundit regulaarse seirega. Praeguseid proove võrreldakse hilisematega, et reageerida muutustele aegsasti. Regulaarne seire tähendab leotise (filtraadi), põhjavee (pinnasevee) ja pinnavee reostuskomponentide jälgimist. Leotise seire sagedus peaks esimesel aastal olema mitte harvem kui kolme kuu tagant. Põhjavee (pinnasevee) seire peaks toimuma kaks korda aastas, kõrge ja madala veeseisu ajal, minimaalselt viie aasta kestel. Matmispaigast ülesvoolu tuleb rajada üks ja allavoolu kaks seirekaevu.

Pärast matmist jälgitakse pinnase vajumist vähemalt aasta jooksul ning vajadusel lisatakse pinnast. Matmispaik ei ole „igavesti ohtlik“ – biolagunemise protsessid muudavad korjused järk-järgult ohutuks.

Kui matmispaik tuleb kasutusele võtta ja selgub, millised saavad olema täpselt matmispaiga mahud ja piirid, täpsustakse vastavalt sellele ka edaspidine seireprogramm ja määratakse järelseirepunktid. Iga matmispaiga seireprogramm peab arvestama matmispaiga suurust, ala geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi ja kaugust reostustundlikest objektidest nagu salvkaevud ja pinnaveekogud: kraavid, ojad, jõed ja tiigid.

Juhul, kui peaks tekkima matmisest tingitud kaevuvee reostus, rajab matmispaiga eest vastutaja oma kuludega uue veevõtukoha. Joogivee kvaliteedi selgitavad välja hilisemad veeanalüüsid. Salvkaevu reostuse korral võib olla vajalik teist tüüpi kaevu rajamine, mis ulatub sügavamale veehorisonti.

Eestis on varasemalt kasutatud kahte matmispaika, mille kohta on teostatud ka uuringud. Tehtud uuringutele tuginedes ei ole täheldatud keskkonnareostust ega ohtu ka lähedal asuvate inimeste kaevudele.

PTA soovib kohalike inimeste igapäevaelu võimalikult vähe segada. Metsküla võimalikus matmispaigas ja selle ümbrusesse on kehtestatud viibimiskeeld ja droonilennukeeld, et ettevalmistustööde ajal saaks tööd teha turvaliselt ja häireteta. Kohalikud elanikud võivad jätkuvalt kasutada viibimiskeelualaga külgnevat teed liikumiseks näiteks koju ja tööle.

Korduma kippuvad küsimused on välja toodud PTA kodulehel.

Kinnitame, et vastame ka kohalike elanike ühispöördumisele ja ettevalmistamisel on ka kohalikega kohtumine.