Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Ainike Nõmmisto sõnul on vihjed kasvavas trendis. „2023. aastal registreeriti 852 loomade pidamisega seotud vihjet. Eelmisel aastal suisa üle tuhande. See näitab, et inimesed märkavad ja hoolivad, kuid mõningad vihjed on ka põhjendamatud,“ selgitas Nõmmisto.
Loomade heaolu valdkonnas on enim tuvastatud puudusi seoses loomade pidamiseks kasutatavate alade või ruumide suuruse ning nende sobivusega ja puhtusega. „Tihti tuvastatakse, et alal on näiteks ohtu tekitavaid esemeid, loomadel pole võimalik varjuda või pole tagatud sobiv hooldus,“ kirjeldas Nõmmisto.
Samuti esitati vihjeid, kus lahenduse saab pakkuda kohalik omavalitsus. Oluline on meeles pidada, millise murega kuhu pöörduda. „Kohalike omavalitsuste ülesandeks on korraldada oma haldusterritooriumitel koerte, kasside ja muude lemmikloomade pidamine viisil, et oleks tagatud elanike turvalisus ja nende vara säilimine. Samuti on kohalike omavalitsuste ülesandeks hulkuvate loomade püüdmise korraldamine. Põllumajandus- ja Toiduameti ülesandeks on sekkuda, kui ohustatud on loomade heaolu või tervis,“ selgitas Nõmmisto. See aga ei tähenda seda, et amet ei teeks kohalike omavalitusega erinevate juhtumite vaates koostööd.
Juhul, kui looma elu või tervis on ohus, siis rakendatakse äärmuslikku meedet ning amet võtab loomade nõuetekohase pidamise enda kanda. „Amet võttis eelmisel aastal omanikelt ära 381 lemmiklooma. Valdavalt oli tegemist koerte ja kassidega, kuid esindatud olid ka puurilinnud, küülikud, kalad. 2023. a võeti nõuetekohase pidamise kohustus üle 151 lemmiklooma puhul,“ lisas Nõmmisto.
Jätkuvalt ei täida loomaomanikud marutaudivastast vaktsineerimiskohustust. „Loomatervise valdkonnas näeme, et enim vajakajäämisi on seoses vaktsineerimiskohustuse mittetäitmise, loomade identifitseerimise ja tegevuskohtade registreerimiskohustuse mittetäitmisega,“ tõi Nõmmisto näiteid.
Vihjeid esitatakse ka põllumajandusloomade kohta. „Analoogiliselt õues peetavate lemmikloomadega on ka põllumajandusloomade puhul ette tulnud mittenõuetekohased varjevõimalusi ilmastikutingimuste eest. Samuti on esinenud puudused seoses pidamiseks kasutatavate ehitiste või ruumidega ning puuduliku põllumajandusloomade söötmise ja jootmisega,“ selgitas Nõmmisto. Eelmisel aastal võeti põllumajandusloomade nõuetekohane pidamine üle 59 isendi puhul, enim lambaid ja kitsi. 2023. a rakendati seda meedet 119 isendi puhul ning kõige rohkem võeti ära veiseid.
