Esmaspäeval diagnoositi Hiiumaal Nuudi hobitalus väga ohtlik lindude gripp. Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga, mille puhul reageeritakse sama moodi nagu sigade Aafrika katku puhul. Kui haigus diagnoositakse kasvõi ühel linnul tuleb kõik taudikoldes olevad linnud hukata, lindude pidamiseks kasutusel olnud ruumid desinfitseerida ning viirusega saastunud allapanu ja kasutusel olnud sööt kahjutustada. Nuudi hobitalu taotles kohtult lindude hukkamise vaidlustamise võimaldamiseks esialgset õiguskaitset. Täna, 15.01 kohus taotlust ei rahuldanud ning linnud hukatakse. Teemat avab Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma.
Mis haigus see lindude gripp on?
Lindude gripp on väga nakkav ja ägedalt kulgev viirushaigus, mis ohustab nii kodu- kui ka metslinde. Haiguse puhul eristatakse madala ja kõrge patogeensusega tüve. Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest toob kaasa lindude massilise haigestumise ja suure suremuse. See aga omakorda tähendab ulatuslikku majanduslikku kahju.
Kas haigus on ohtlik ka loomadele ja inimestele?
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) andmetel on imetajatel lindude gripi viiruse leide üha rohkem. Meie lähipiirkonnas on taudi tuvastanud Läti rebasel, Soome rebasel, polaarrebasel, kährikul, saarmal, ilvesel ja ka karusloomakasvanduses nii sinirebasel kui ka Ameerika naaritsal.
Lindude grippi on diagnoositud ka koduimetajatel, näiteks kassidel ja koertel Poolas ja Itaalias ning lammastel Norras ja Ühendkuningriigis. Lindude grippi nakatunud kassidel on täheldatud hingamisraskusi või närvinähte (näiteks halvatus, krambid) ja on esinenud ka suremust.
Hoolimata lindude gripi laialdasest esinemisest metslindudel, kodulindudel ja mõnel imetajal viimastel aastatel ning inimeste võimalikust kokkupuutest nakatunud loomadega, ei ole Euroopa Liidus kinnitatud inimeste nakatumise juhtumeid. Nakatunud loomadelt lindude gripi viiruse inimestele ülekandumine on endiselt haruldane nähtus. Inimeselt inimesele nakkuse ülekannet esinenud ei ole.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab inimeste nakatumise riski lindude grippi madalaks. Risk inimestel, kes töö tõttu puutuvad kokku lindudega ja nakatunud imetajatega, on hinnatud nakatumise risk madala või keskmise tasemega.
Selleks, et kaitsta end ja oma lemmiklooma, tasub kasutada ettevaatusabinõusid:
• haigeid, näiteks närvinähtudega ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid mitte puutuda;
• vältimatul puutumisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus ja mask;
• vältida lemmikloomale lindudelt pärineva toore liha või rupsi söötmist.
Piirkondades, kus on kinnitust leidnud lindude gripi viiruse ulatuslik levik metslindudel või on tekkinud tõenäoliselt lindude gripi viirusega nakatunud loomadel suremus, tuleb vältida kokkupuudet surnud või haigete loomadega ja pidada koer rihmas ja hoida kass siseruumides.
Kuidas tavaline eestimaalane saab hoida loomataudi Eestist eemal?
Haiguse varajaseks avastamiseks palume teavitada hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse linnugripp.ee kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.
Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega on risk viiruse levikut suurendada.
Kuidas on seda ohtliku viirust võimalik ära hoida? Mida peab linnupidaja ette võtma?
Linnupidaja saab oma lindude kaitseks teha päris palju. Ta peab läbi mõtlema riskid, millega nakkus võib tema lindudeni jõuda ning võtma kasutusele erinevad abinõud, et neid riske maandada. Tuleb rakendada bioturvalisuse meetmeid – kõlab keeruliselt, kuid juba lihtsad muudatused aitavad.
Ettevaatusabinõuna tuleb kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul, kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mistahes kokkupuude metslindudega. Selleks sobib näiteks aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindude söötmis- ja jootmiskoht peab kindlasti asuma katuse all või siseruumis. Kodus peetavad haned ja pardid tuleb teistest kodulindudest eraldada. Iga linnupidaja saab oma linde kaitsta ka sellega, kui ta piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on korrapäraselt teha lindlates näriliste ja putukate tõrjet. Linnupidaja peab veenduma, et kõik, mis lindlasse sisse viiakse, olgu selleks linnud, sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigustekitajaga kokku puutunud. Lindlasse sisenedes peab olema võimalus desinfitseerida jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei kasutata ega kanta mujal.
Kuidas linnupidaja tunneb ära lindude gripi?
Kodulindudel esinevad lindude gripi haigustunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanad, kalkunid muutuvad loiuks. Nad ei häälitse, on uimased ja puudub isu. Nende hari, lokuti ja jäsemed muutuvad sinakaks ning pea võib olla turses. Linnud ei mune enam ning nende kõht võib olla lahti. Linnud hakkavad surema.
Loomulikult ei pruugi esineda kõiki haigustunnuseid, kuid siiski peab linnupidaja olema tähelepanelik ning oma lindude käitumist jälgima. Hanedel ja partidel võib lindude gripp kulgeda haigustunnusteta või võivad neil olla närvinähud, näiteks pea kaldu hoidmine, ringliikumine
Kuhu või kelle poole peaks linnupidaja pöörduma, kui kahtlustab oma loomadel lindude grippi?
Kui linnupidaja täheldab oma lindudel selliseid tunnuseid, siis tuleb koheselt ühendust võtta veterinaararstiga.
Mis saab siis, kui viirus peaks jõudma farmi?
Tegemist on eriti ohtliku loomataudiga, haiguse diagnoosimisel leviku piiramiseks kõik linnud hukatakse ja korjused hävitatakse, et need viirust edasi ei kannaks. Haigetele lindudele ravi puudub.
Kes korraldab lindude hukkamise, korjuste hävitamise ja farmi puhastamise ning desinfitseerimise?
Eriti ohtlike loomataudide puhul on riigile seatud kohustused. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kõik, mis on seotud taudikolde likvideerimisega.
Kas loomapidajale hüvitatakse ka lindude maksumus?
Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimisel kodulindudel hüvitatakse linnupidajale hukatud ja loomataudi tõttu hukkunud lindude väärtus ning ka ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste väärtus. Kui seadusest tulenev registreerimiskohustus on täitmata, siis tekkivaid kahjusid ei hüvitata.
Miks peab linnupidaja oma linnud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti (PRIA) registris registreerima?
Kõik linnupidajad, ka need kellel on ainult üks kodulind, näiteks kana, on kohustatud registreerima enda linnupidamise koha PRIA põllumajandusloomade registris. Teave loomapidamiskohtadest, peetavate loomade liigist ja arvust ning loomade liikumise jälgitavuse tagamine on loomataudide ennetamise, leviku piiramise ja tõrje korraldamise põhikomponentideks, mis võimaldab riigil teha omalt poolt parim, et loomapidaja tegevus oleks jätkusuutlik. Ainult neid andmeid omades saab riik vajalikus ja usaldusväärses mahus korraldada tegevusi, mis võimaldavad ennetada ja võimalikult varases staadiumis avastada nii loomataude kui ka loomadele ja inimestele ühiste nakkushaiguste esinemist. Oma kodulindude ja nende pidamise koha registreerimise kohta saab info PRIA kodulehelt.
Kui kiiresti linnupidaja võib endale uued linnud võtta?
Lindla taasasustamise kiirus sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse taud likvideerida. Esmalt linnud hukatakse, kõik materjalid hävitatakse ning seejärel tehakse lindlas pesu ja desinfitseerimine. Pärast seda järgneb järelevalveperiood, mille lõppemisel on võimalik linnud taas farmi tuua. See kõik aga sõltub sellest, kui suur on lindla, kui palju seal oli linde, kui kaua võtab aega lindude hukkamine ja materjali hävitamine jne. Suurema lindla puhul läheb rohkem aega, kui väiksema puhul. Kui tehnilistel põhjustel või ohutuse tagamise eesmärgil ei ole võimalik teha puhastamist ja desinfitseerimist nõuete kohaselt, siis puhastatakse ja desinfitseeritakse hoonet ja ruumi nii palju, kui võimalik, et vältida viiruse levikut, ning neisse ei tohi vähemalt kolme kuu jooksul arvates puhastamisest ja desinfitseerimisest kodulinde paigutada.
Kus esineb lindude grippi enim ning mis seis on Eestis?
Alates 2025. a oktoobrist on Euroopas lindude gripi tõttu tulnud ligikaudu 600 taudikoldes hukata 16 miljonit kodulindu. Üle kogu Euroopa on lindude gripp tuvastatud pea 5000 metslinnul. Siiski on metslindude number ilmselt kordades suurem, sest kõiki metslinde ei uurita.
Eestis on kodulindudel lindude grippi tuvastatud sellel hooajal kolmel juhul, kus Harjumaa, Järvamaa ja Hiiumaa väikelinnupidajate linnud haigestusid. Lisaks on haigus tuvastatud surnuna leitud luikedel Harjumaal ja Põlvamaal, merikotkal Tartumaal, kajakal Lääne-Virumaal ja rebasel Harjumaal.
Mis seis on lindude gripiga Euroopas?
Euroopas on hukata tulnud 16 miljonit kodulindu. Samuti on lindude grippi tuvastatud juba ligi 5000 metslinnul. Näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Luksemburgis ja Hispaanias arvatakse, et hukkunud on üle 25 000 sookure. Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis on lindude gripi tõttu täheldatud suremust peamiselt luikedel. Lisaks on viirust leitud mere- ja maismaaloomadel.
Rohkem infot lindude gripi kohta leiab siit.
