Foto: Erakogu
2022. aastal kütiti põdrajahihooajal Eestis kokku 4526 põtra, mis on 11% vähem kui 2021. aastal.
EJSi presidendi Margus Puusti sõnul peaksid jahindusnõukogud edaspidi väga tõsiselt jälgima, et küttimismahtude määramisel arvestataks Keskkonnaagentuuri ulukiseire soovitusi. „Tulenevalt metsakahjustustest oleme põtrade arvukust vähendanud ja üle pika aja on neid alla 10 000. Võrreldes 7 aasta taguse ajaga on nende arvukus kaks korda väiksem ja sellest alla poole me kindlasti ei tohi minna,“ ütles Puust.
Keskkonnaagentuur soovitas 2022. aastal küttida 4800-5400 põtra, jahindusnõukogud otsustasid Eestis seada küttimismahuks 4484, kusjuures erakorraline oli, et Järvamaal jahindusnõukogus limiidi osas kokkulepet ei saavutatud. Siiski võtsid Järvamaa jahimehed aluseks endi küttimissoovi 248 isendit. Maakondade jahimeeste küttimissoov oli kokku 4494 isendit. EJS andis oma soovituse jahimeestele küttida 4000 põtra, et tagada struktuurne küttimine ja kusjuures maksimaalseks küttimiskoguseks soovitati 4500 isendit.
Kokku küttisid jahimehed 4526 põtra, mis oli 11% vähem kui 2021. aastal ja 59% väiksem kui 2018 aastal. 2021. aastal kütiti 5031 põtra, 2020. aastal 4808 põtra, 2019. aastal 6305 põtra ja 2018. aastal 7163 põtra.
EJSi juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul ei tohi algaval hooajal kindlasti küttida üle juurdekasvu, sest võimalust eksimiseks ei ole ja eksimused loenduses on nullis. „Eriti oluline tagamaks põdrapopulatsiooni loodusliku struktuuri on küttimisel järgida õiget soolist ja vanuseliselist vahekorda. See omab asurkonna jaoks väga suurt tähtsust,“ selgitas Vahtramäe.
Möödunud jahihooajal kütiti enim põtru Pärnumaal (593), rohkelt kütiti ka Viljandimaal (505 põtra) ja Harjumaal (431 põtra). Põdrajahihooaeg kestab Eestis 15. septembrist 15. detsembrini.
Tabel: 2018-2022 aasta küttimine Eestis maakonniti
