Vanad võrgud on Peipsi järvel ohuks kaladele ning kaldale uhutuna ka lindudele ja loomadele. Hoidmaks Peipsi järve kalastikku, korraldavad keskkonnainspektorid traditsiooniliselt kevadeti Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid.
„Kui me tahame oma kalavarusid hoida, siis on abiks iga keskkonnasäästlik tegu,“ ütles täna Peipsil talgulistega võrke tragimas käinud keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Panen kaluritele südamele, et halva või muutlike ilmaolude korral jätta pigem võrgud sisse panemata.“ Eelmisel aastal saadi tragimise käigus Peipsi järvest üle 800 triivima jäänud võrgu, sel aastal on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest avastatud omanikuta püügivahendite kogukaal ületanud 1,4 tonni. „Seega on tragimine Peipsil jätkuvalt vajalik,“ tõdes keskkonnaminister.
Kaasaegsed võrgud on valmistatud sünteetilistest materjalidest, mis lagunevad veekogu põhja jäädes aeglaselt ja on võimelised kala püüdma peale maha jätmist või kaotsiminekust veel pikka aega.
Tragimistel on abis kutselised kalurid, harrastuspüüdjad ja Keskkonnaameti koostööpartnerid ka teistest riigiasutustest.
Kalanduslikelt eeldustelt on tänapäevane Peipsi eelkõige koha-latikajärv, kuid koha kõrval täidab järves röövkala rolli jätkuvalt ka ahven. Järve kalavarusid mõjutavad kõige rohkem keskkonnatingimused, aga oma roll on ka kalapüügil. Kalapüügi seisukohalt kõige väärtuslikumate kalade – koha ja ahvena – varud on vähenenud mõõduka ja halva vahepealsesse seisu. “Tulevikku vaadates tuleb arvestada, et neid liike saab lähiaastatel töönduslikul eesmärgil püüda viimase ajaga vōrreldes väiksemas mahus,” tõdes Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Rääbise ja tindi varudele saab hinnangu anda alles sügisel pärast töönduspüügi lõppu ja kui on selgunud röövkalade saagiks langenud kogus,“ selgitas Tuus. Kõige parem ja stabiilsem varu on latika, särje ja haugiga. Tuusi sõnul on Pepsi kalavarude kasutamine Eesti poolel olnud mõõdukal, ettenähtud tasemel.
Keskkonnaameti tragimistalgud jätkuvad veel ka 7. ja 9. juunil.