Foto: Mario Traksi rajakaamera
Oktoobris toimunud seitsmel jahindusnõukogul tehti keskkonnaametile ettepanek kehtestada ilvesele küttimismaht. Seitse jahindusnõukogu otsustasid ilvesele küttimismahtu mitte taotleda.
Jahimeeste hinnangul on ilvese arvukus tõusuteel. Üha rohkem satub neid rajakaameratesse, sagenevad ilveste sattumised tiheasustusaladele. Sagenenud on ka haigustunnustega ilvestega kohtumised. Möödunud aastal toimus ilvesega koguni 21 liiklusõnnetust. Nendest põhjustest lähtuvalt otsustasidki osad jahindusnõukogud taotleda küttimismahtu ilvesele.
Märgitud maakonnad, kus ilvesejahti taotleti
Suurkiskjate ümarlaua liige Priit Vahtramäe sõnul on uue suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas kokku lepitud erinevate osapoolte ja huvigruppide poolt, et ilvesejahti ei alustata enne kui alla aasta vanuste poegadega pesakondade arv enne jahihooaega on vähemalt 100 pesakonda ja soodne seisund 80 pesakonda.
„2022 seirearuandes on viidatud, et 2021. aastal oli poegadega emailveste arvukus 74 ning üldarvukus tõenäoliselt vahemikus 450‒550 isendit. Sellest arvukusest ja pesakondade arvust lähtuvalt oleme saavutamas piiri mõne aasta pärast, kus ka ilvese regulaarne jaht võiks saada võimalikuks,“ ütles Vahtramäe.
Suur töö on tehtud jahimeeste poolt Jahise infosüsteemi andmete sisestamisel, kus eelmisel aastal oli 3075 sisestust ja see kattis ära 91% jahipiirkondadest. Kokku esitles vaatlusi 93% jahipiirkondadest ja vaatluste arv oli 1000 vaatluse võrra suurem kui 2020. aastal.
Vahtramäe sõnul on Jahise aktiivne kasutamine aidanud meil ja aitab kindlasti ka tulevikus loendada võimalikult täpselt suurkiskjate arvukust ning nendest täpsetest andmetest lähtuvalt määratakse ka küttimiskohustus. „Selle aasta seirearuandes on Keskkonnaagentuur teinud ettepaneku, et erandkorras võib ameti loal küttida haigeid või olulise vigastusega loomi või probleemisendeid kõikjal Eestis,“ sõnas Vahtramäe. „Mõned jahindusnõukogud on oma taotlustes soovi, ilvese jahti alustada ka sellele viidanud,“ lisas ta.
Ilvesejahi taotluse Keskkonnaametile saatsid Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa, Pärnumaa, Tartumaa ning Põlvamaa jahindusnõukogud.
Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa, Jõgevamaa jahindusnõukogus lepiti aga kokku, et ilvest sel jahihooajal ei kütita. Viljandimaa jahindusnõukogu pole veel ilvese küttimise osas kokkulepet saavutanud.
Ilvesejaht ei toimu alates 2014. aastast ja põhjuseks on olnud vähene arvukus. Viimastel aastatel on arvukus aga tublisti tõusnud.
