Foto: Loomapäästegrupp
Loomade heaolu on valusa teemana ühiskonnas ikka ja jälle esile kerkinud ning igapäevaselt loomade heaoluga tegeleva Põllumajandus- ja Toiduameti ning selle valdkonna organisatsioonide töölaual. Väärkoheldud loomade eest seisavad Eestis nii Põllumajandus- ja Toiduamet, kui ka loomakaitse seltsid, varjupaigad ja mittetulundusühingud. Oluline on tihendada omavahelist koostööd halvasti koheldud loomade heaolu tagamise nimel.
8.06.2022 toimus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) poolt algatatud ümarlaud Eesti loomakaitseorganisatsioonidega eesmärgiga tutvustada PTA prioriteete, loomade heaoluga seonduvat töökorraldust, vihjete ja kaebuste menetlemise ning järelevalve korralduse põhimõtteid. Üheskoos otsiti organisatsioonide endi aga ka ameti vaheliste koostöövõimaluste parendamiskohti.
„Meie prioriteediks on loomade heaolu täna ja ka tulevikus. See prioriteedina kuhugi kaduda ei saa,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi täie veendumusega ning lisas, et olenemata valdkondadest ja teemadest on PTA igapäevane tegutsemine s.h partnerite ja klientide suhtes, kantud meie väärtustest – professionaalsusest, toetusest ja avatusest.
Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on ametisse saabunud loomade heaolu puudutavate vihjete menetlemisel heaoluametnike igapäevatöös järjest suurenev roll. „Vihjete esitamist ei tasuks inimestel karta,“ ütles Sammel ja lisas, et parem on esitada vihje ja anda ametile võimalus seda kontrollida, kui jätta vihje esitamata ja riskida sellega, et kusagil on loom, kes kannatab. „Operatiivseks reageerimiseks on PTA jaoks tähtis, et saabuvad vihjed oleksid võimalikult täpsed,“ selgitas Sammel.
Triinu Priks Varjupaikade MTÜst ja Kristi Metsa Eestimaa Loomakaitse Liidust tõid esile lemmikloomaregistri teema ja väljendasid oma muret selle puudumise üle. „Lemmikloomaregister lahendaks kindlasti hulga probleeme,“ oli Priks veendunud.
Loomakaitseorganisatsioonide poolt toodi ümarlauas välja häid koostööettepanekuid. Leiti, et laiapõhjaline organisatsioonide ülene ühiskonnas teadlikkuse tõstmine loomade heaolu teemal oleks hädavajalik ning samal teemal võiks planeerida ka ühiseid koostöökohtumisi kohalike omavalitsuste esindajatega.
Toimima oleks vaja saada ka ööpäevaringne info- ja nõustamisliin, et kriitilistes olukordades oleks reageerimine operatiivne ja et loomi väärkohtlevad loomaomanikud tajuksid oma tegude tagajärgi ning vastutust looma ees, just need on loomakaitseorganisatsioonide ootused.
Kohtumisel anti tagasisidet vihjete menetlusprotsessi parendamiseks ning amet kinnitas, et on alustatud valdkondlikku siseauditiga ja võimalike vajakajäämiste parendamistegevustega. Muuhulgas on amet pööranud suuremat tähelepanu ametike koolitamisele ja kompetentsiühtlustamisele järelevalve läbiviimisel.
Kohtumise lõppedes tõdesid kõik osapooled, et töötavad sama eesmärgi nimel. „Meie kõigi esmane eesmärk ja huvi on tagada halvasti koheldud ning hädas olevate loomade heaolu,“ ütles Kristi Metsa.
Priks avaldas lootust, et ehk liigub Eesti ühiskond PTA ja loomakaitseorganisatsioonide ühise pingutuse ning teavitustöö tulemusena sinnamaani, kus inimesed ei suhtuks (lemmik)looma, kui asja vaid kui elusasse hinge. Ennetus on kõikvõimalike riivete ära hoidmiseks olulisim.
Ümarlaual osalesid PTA, Varjupaikade MTÜ, Nähtamatud loomad MTÜ, Loomapäästegrupp MTÜ ja Eestimaa Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts esindajad.
