Foto: Mario Traks
EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe tegi Jahises olevate andmete põhjal põdra küttimise vahekokkuvõte 30.10.2024 seisuga.
Jahises oli kokku 264 jahipiirkonna andmed (82,5%) ja puudus 62 jahipiirkonna andmed (17,5%). 100% andmekirjet oli Jahises Hiiumaal ja Tartumaal. Teistel maakondadel puudus 1-11 piirkonda.
Küttimismahu täitmine
Arvuliselt on kütitud enim Pärnumaal – 224 põtra. Lisaks Viljandimaal 135, Tartumaal 128, Võrumaal 117, Ida-Virumaal 113, Raplamaal 109, Saaremaal 104 ja Harjumaal 101. Kõigil teistel jääb küttimine alla 100 isendi. Nii on Hiiumaal kütitud 44 põtra, Valgamaal 56, Läänemaa 63, Jõgevamaa 72, Järvamaa 76, Lääne- Virumaa 77 ja Põlvamaa 84.
Enim on küttimismahtu täidetud Hiiumaal – 69,84% (2023. a 69,44 %), kus maht on võrreldes eelmise hooajaga 12,5% (2023-21%) väiksem. Üle 50% on täidetud Saaremaal (55,61) ja Tartumaal (55,41). Lisaks on täidetud mahust Võrumaal 48,75%, Põlvamaal 43,52%, Jõgevamaal 42,35%, Pärnumaal 41,56% ja Viljandimaal 40,66%. Väiksem täitmine oli Harjumaal – 30,61%, Ida-Virumaal 37,54%, Järvamaal 38% , Lääne-Virumaal 38,5%, Raplamaal 37,85% ja Valgamaal 31,28%. Jahise statistika alusel oli aga kõige väiksem täitmine Läänemaal – 27,16%.
Jahise andmete alusel on täidetud 40,78% (2023. a 38,37%) küttimismahust (limiit 3685 isendit) ehk 1503 isendit (2023-1612 isendit) ja kui lisada puuduolev 17,5%, saame kütitud isendi arvuks ligikaudu 1760 isendit ehk 47,76% (2023. a 1900 ehk 45,1%). Seega on keskmine kütitud põtrade arv jahipiirkondade kohta 6,66 (2023. a 6,11) isendit.
Piirkonniti on küttimine ikkagi erinev
Küll aga ei ole küttimismaht ja jahipiirkonnad igal pool võrdsed ja seda päris võrrelda ei saa. Küttimismaht on suurem näiteks Harjumaal, kus on ühe jahipiirkonna kohta 11,22 isendit (2023. a 11 isendit piirkonna kohta). Raplamaal on 9,1 isendit piirkonna kohta, Jõgevamaal 6,5 ja Viljandimaal 6,1. Ka Pärnumaal, kus on kõige suurem maht, on kütitud 7,22 (2023- 8,42) isendit iga jahipiirkonna kohta.
Teiste maakondade keskmine jääb alla 6 isendi jahipiirkonna kohta. Kõige väiksem aga on see Lääne-Virumaal (3,3 isendit) ja Valgamaal (3,7 isednit). Saartel on vastavalt Hiiumaal 4,8 põtra ja Saaremaal 4,9 põtra jahipiirkonna kohta.
Küttimisstruktuur
Kui vaadata struktuuri, mis EJS-i hinnangu järgi ilmselt kajastab tegelikku olukorda ka maakondades, siis selleks on pulle 43,7% (2023. a 40,8%), lehmi 36,06% (2023. a 35,9%) ja vasikaid 20,24% (2023. a 23,3%). Kuna küttimine on alles poole peal, siis struktuur muutub veel, kuid 2023. a oli tunda, et seoses küttimismahu vähendamisega on suurenenud ja paranenud vasikate küttimise protsent.
Samas see aasta näitab, et vaatamata küttimismahu vähenemisele on vasikaid veel vähem, -3%. Kahjuks on aga pullid ,,löögi all“, tõus veel +3% ja see head kaasa ei too. Vasikate arvelt on kütitud poole aja pealt juba 115 (2023. a 80) pulli rohkem kui lehmi ja see ka suureneb.
Palju on jahipiirkondi, kes praeguseks on oma kütitud limiidist küttinud 100% pulle ja neid on igas maakonnas, aga suurim, kes silma paistab on Taagepera Valgamaal, kes on 8 pulli küttinud.
Vasikate osakaal on vähenenud
Eraldi vaadati ka kõiki maakondi ja nende vasikate küttimise protsenti. Alla 15% kütitud loomadest on vasikate protsent Raplamaal 5,5% (2023. a 27,9%), mis on kõige nõrgem. Valgamaal oli see 10,7% (2023. a 9,83%), järgneb Harjumaa 12,9% (2023. a 16%) ja Lääne-Virumaa 13,%.
Üle keskmise ja väga hästi on vasikate osakaal Jõgevamaal 20,8%, Pärnumaal 21,9%, Läänemaal 23,8%, Saaremaal 26%, Järvamaal 28,9% ja Hiiumaal 29,5 %. Kõige parem seis oli Võrumaal 2023. aastal , kus vasikate protsent oli 35,29%, sellel hooajal aga ainult 18,8%. Viljandimaal on langenud 18,5%-le (2023. a 19,76%) ja ka Põlvamaa jõudnud 19%-ni (2023. a 27%).
Oluline on suuta teha tarku valikuid
Kui ei suudeta struktuurselt küttida, on limiidid veel liiga suured ja vasikaid pole nii palju. Hea on siin võrrelda meie saartega, kus kiskjad puuduvad ja jahipiirkonnad kütivadki struktuurselt. Kõige halvem lugu aga statistikas on see, kui hooaja lõpus vasikate protsent saab korda, aga ei ole neid.
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kütitud 109 põtra vähem, sest ka küttimismaht on 9,3% väiksem.
Eelmisel hooajal kukkusime küttimisega 2008-2009. aasta tasemele ja järgmiseks hooajaks ennustasin, et jõuame heal juhul 2003-2004. aasta tasemele ja nii ka läks, kukkusime selle aasta limiidiga 2002-2003. aasta tasemele. Oht on aga kukkuda 2000-2001. aasta tasemele (2384 isendit), kuid see õnneks ei realiseerunud, sest suutsime küttida vähem (4061 isendit).
Sellega lükkasime arvukuse langemise ühe aasta edasi, aga oht on kukkuda 2000-2001. aasta tasemele (2384 isendit) ja see ka ilmselt realiseerub, kui kütime kokkulepitud limiidi, 3580 isendit ära.
Tähtis ei ole, kui palju me sellel aastal kütime, vaid see kui palju meil veel alles jääb ja õiges soolises ja vanuselise struktuuris.
Mõistlike otsuseid sest põdra arvukuse ja küttimismahu järsk kukkumine on meie endi teha, sest paljudes maakondades olid küttimismaht soovituslik ja võimalus ka kasutada +/- limiite.
