Põdra küttimise vahekokkuvõte

3. detsembri seisuga on põdrajaht kestnud 2,5 kuud ja jäänud veel kaks nädalavahetust. Jahise andmetel on 301 jahipiirkonnas kütitud 2504 (2024. a 2747, 2023. a 2655) põtra.

Kui lisada siia Jahisega liitumata 29 jahipiirkonda, arvestusliku keskmise küttimisega 90%, siis peaks olema kuu lõpu seisuga kütitud 2754 põtra, mis on 82,3% sellest, mis oli kokku lepitud jahindusnõukogudes – 3346 põtra.

Aktiivselt on küttinud saared

Kõige paremini on küttimine läinud Hiiumaal, kus on küttimismahust täidetud 86% ja ka Saaremaal 86%. Samal tasemel on küttimismahu täitnud Läänemaa (85%), Ida-Virumaa (84%), Tartumaa (84%) ja Põlvamaa (83%). Lisaks on Viljandimaal täidetud küttimismahust 79,6%, Võrumaal 78%, Pärnumaal 77%, Lääne-Virumaal 76% ja Raplamaal 73%.

Teiste küttimismaht on väiksem. Valgamaa jahimehed on põdra küttimismahust täitnud 67%, Järvamaa 64%, Jõgevamaa 61% ja Harjumaal 61%. Eesti keskmine küttimismahu täitmine on 76,3%.

Samas ei kasuta kõikide maakondade jahipiirkonnad 100% Jahise andmebaasi. Kõik andmed on kajastunud Hiiumaal, Saaremaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Üks piirkond on arvestusest väljas Võrumaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Kaks piirkonda on arvestusest väljas Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Pärnumaal. Kolm on arvestusest väljas Jõgevamaal. Harjumaal, Raplamaal ning Järvamaal väljas neli ja Valgamaal viis.

Keskmine küttimisstruktuur

Kui vaadata küttimise keskmist struktuuri, siis pulle on kütitud 42,47%, lehmi 32,95% ja vasikaid 24,58 %. Tõenäoliselt see struktuur veel näitab tegeliku olukorda Eesti metsades, sest üheksas maakonnas oli küttimismaht soovituslik.

Nagu keskmisest näha, on pullide küttimine ja selle sugupoole survestamine veelgi tõusnud, mida soovitustes ei ole heaks kiidetud ega nii teha ei tohiks. Kahjuks aga pullid on ikka ,,löögi all“ juba seitse aastat järjest. Lehmi osatakse hoida ja viimased kolm aastat on see stabiilne. Halvemuse poole on läinud vasikate küttimine, sest see on veelgi langenud. Kui aga soovitatakse mitte küttida, siis see ka mõjutab küttimismahu täitmise protsenti.

Struktuursel küttimisel paistavad silma Saaremaa jahimehed (pulle 32% + lehmi 33% + vasikaid 33%), kes soovivad, et ka tulevikus oleks jaht jätkusuutlik. Veel eristub teistest Viljandimaa, kus iganädalane kokkuvõtte näitab struktuuri paranemist (pulle 35,3% + lehmi 37,7% + vasikaid 27%). Kõige halvem struktuur on aga Tartumaal (pulle 51% + lehmi 29% + vasikaid 20%).

Ettevaatusprintsiip

EJS loodab, et neis maakondades, kus on kokku lepitud soovituslik limiit ja lubatud vasikad küttimata jätta või on muu erisus, ei korrigeeriks küttimise statistikat, vaid kajastaks küttimist nii nagu tegelikult on. EJS on küttimissoovitustes ennustanud, et kui läheb hästi ja kokkulepitud limiiti ei täideta (3346 isendit), siis jääb arvukus samaks ega lange alla 10 000 isendi talvituvas karjas .

Kui me ei tea kui palju meil ühte või teist ulukit on ja kui palju nende järglasi hukkub suurkiskjate toidulaual, siis peaksime lähtuma ettevaatuspritsiibist, et kütime vähem ja tagasihoidlikult kui tahaksime. Selleks, et järgmisel aastal ei tuleks üllatust, et arvukus on järsku langenud.

Tähtis ei ole, kui palju me sellel aastal kütime, vaid see, kui palju meil veel alles jääb õiges soolises ja vanuselise struktuuris.