Kordame oma seisukohta, et kevadine hanejaht peab jääma keelatuks ning rõhutame, et hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa.
Keskkonnaamet plaanib lubada kevadist haneliste küttimist. Otsusele oodati tagasisidet 8. märtsiks. Paar lõiku otsusest, millele tagasiside andsime, on:
“Arvestades Keskkonnaametile esitatud taotlusi haneliste küttimiseks kahjustuste vältimiseks,
korralduse p-s 2 toodud asjaolusid ning lähtudes p-s 3 esitatud põhjendustest, võttes aluseks JahiS
§ 23 lg 4 p 3, keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” § 3 lg 4 ja lg 41 ning
keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 8 lõike 2 punkti
20,
OTSUSTAN:
1.1. Lubada 2024. aastal täiendava heidutusmeetmena suur-laukhane (Anser albifrons),
valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja kanada lagle (Branta canadensis) (edaspidi
hanelised) küttimist Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal,
Põlvamaal ja Tartumaal korralduse lisas 1 nimetatud põllumassiividel 15. märtsist 1. maini;
1.2. Kokku on lubatud punktis 1 nimetatud ajaperioodil küttida 750 suur-laukhane ja 800
valgepõsk-lagle, kanada lagle võib küttida piiramatult. Kui eelmainitud suur-
laukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on
Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.”
Hanede heidutusjahi uuring (reWild, 2020) on leidnud, et põllul, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega kui põldudel, kus oli toimunud tavaheidutus ning vastupidiselt eeldatule, oluliselt sagedamini, kui heidutuseta põldudel. Ümbritsevas maastikus hanede arvukus pärast küttimist oluliselt ei muutunud. Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, siis kontrollvaatlused seda ei kinnitanud.
Letaalne ehk surmav heidutus ei ole mõjusam kui mitteletaalne. Seetõttu on hanede tappa lubamine ajal, mil nad lendavad oma pesitsuspaikade poole ja on eriti haavatavad, mõistetamatu. Mõjusad meetmed, millesse investeerida ja mida kasutada, on põldudele maastikuelementide lisamine, näiteks puuribad, kivihunnikud, põõsad, üksikud puud, et nad sinna ei tulekski, sest haned eelistavad suuri lagedaid alasid; poldrid ja rahualad, kus nad saaksid samas segamatult puhata, toituda ja jõudu koguda.
Muutused ei sünni üleöö ja selleks, et head muutused teoks saaksid, on oluline jätta sammud halvemuse suunas tegemata. Kevadist hanejahti lubada on väga suur samm ajas tagasi. Euroopa Liidu (EL) linnudirektiivi artikkel 7 lõige 4 sätestab mh, et liikmesriigid peavad tagama, et lindudele ei peeta jahti pesitsusaladele naasmise ajal (Eestis lindude kevadrände ajal). Põllumehi on võimalik toetada meetmetega, mis põllumehi ka päriselt aitavad ja samas linde ei kahjusta.
Hanede kevadise jahi surve põllumeestelt tuleb ilmselt sellest, et siis ei pea põllumehed ise organiseerima hanede heidutust, vaid nende eest teevad selle töö ära jahimehed, kelle huvides on hanesid tappa. Tegemist on plaaniga legaliseerida kevadine hanede tapmine sotsiaalse meetmena kliimaministeeriumi ja keskkonnaameti poolt, mis on ebaeetiline ja seadusevastane.
