Pärnumaal nähti liikumas tähnikhirve

Foto: Toomas Näär

Möödunud nädalavahetusel nähti Pärnumaal Uulu ja Võiste kandis liikumas invasiivset võõrliiki – tähnikhirve. Kohalikud kahtlustavad, et tegemist on järjekordse loomafarmist pääsenuga.

Uhke isend jäi Häädemeeste vallas Võiste kandis sel nädalavahetusel silma Toomas Näärile, kel õnnestus loom telefoniga pildile saada. „Tegin algul seisvast autost läbi klaasi pilti, mis jäi udune, aga siis õnnetus aken alla saada ja paremini teda näha,“ lisas ta.

„Tegin kutsuvat heli ja loom keeras selle peale küljega minu poole,” lisas Näär. Mehel õnnestus kuskil minuti jagu tähnikhirv jälgida, enne kui loom metsa liikus.

Tahkuranna jahiseltsi esindaja Kaljo Poldovi sõnul nähti looma kahel korral, nii Võiste kui Uulu lähedal. „Paistab, et ühe ööpäevaga on loom liikunud vähemalt kümme kilomeetrit,“ selgitas Poldov. „Kus ta juba täna õhtu või homme liigub, öelda ei oska, aga jälgime olukorda,“ lisas ta.

Poldov selgitas, et 20. oktoobri hommikul väljastas keskkonnaamet ka loa võõrliigi küttimiseks.

Jahimees kahtlustas, et isend võib ka Pärnu linna poole liikuda, kuna too on tõenäoliselt Läti poolt mere äärt pidi üles poole tulnud. Kohalikud spekuleerivad, et kuna Lätis on ka mitmeid kasvandusi, kus tähnikhirved elavad, võib antud isend olla sealt lahti pääsenud.

Tähnikhirve eripärad

Tähnikhirve eristavad teistest hirvlastest kindlasti sarved ja täpid kerel, tõdes loodusgiid ja jahimees Peeter Hussar. „Sarved on tähnikhirvel väiksemad kui punahirvel ja need lähevad kaares kokku,“ selgitas ta.

Jahimehe sõnul on tegemist täiskasvanud korralikus arengus tähnikhirve pulliga. Tähnikhirv on meie punahirve liigist tunduvalt väiksem, teadis Hussar öelda.

„Tõenäoliselt tuleb ta Läti poolt, kus on lähim elupaik ja seal on ka loomafarme,“ arvas Hussar. „Lisaks on neil ka jooksuaeg ning pullid liiguvad aktiivsemalt ringi,“ lisas ta.

Lisaks Lätile on tähnikhirve elupaiku kohatud ka Venemaa pool Pihkva oblastis.

Eestis võõrliik

Tähnikhirv on Eestis võõrliik ehk teda esineb väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad ei ole suutnud ise levida. Lisaks võivad nad ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.

Tähnikhirv kuulub Eestis võõrliikide nimekirja, mis tuleb loodusest eemaldada. Imetajatest kuuluvad sinna veel aksishirv, kabehirv, kanada kobras, hiina muntjak, nutria, ameerika naarits, kährikkoer, pesukaru jt.

Looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse laskmine. Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks.

Võõrliike peetakse elupaikade vähenemise ja killustumise kõrval olulisimaks ohuks liigirikkusele, kuid nende vastu võitlemine ja ennetusmeetmete kasutuselevõtt on sageli üsna raske. Juba loodusesse sattunud ja sigima hakanud liiki sealt eemaldada on keeruline.

Probleemiga ühiselt tegelemiseks võeti Euroopa Liidus vastu võõrliigimäärus 1143/2014 „looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta“. Määrus jõustus 1. jaanuaril 2015, kuid peamised määruse sätted keskenduvad ühtsele Euroopa Liidu võõrliikide nimekirjale, mida regulaarselt uuendatakse.

Viimati kohatud Lääne-Virumaal

Varasemalt on tähnikhirve siin ja sealpool Eestit nähtud. Näiteks 2013. aastal kohati looma Võrumaal Lasval ja Ida-Virumaal Permisküla lähistel. Eesti Maaülikooli hirveuurija Karli Ligi hinnangul saabus Võrumaale hirv arvatavasti Lätist, kus tähnik- ja kabehirvi peetakse ulukifarmides, Ida-Virumaa hirv ujus ilmselt aga üle Narva jõe.

2014. aastal kütiti üks tähnikhirv Saaremaal Nasval, kuhu see ujus tõenäoliselt Lätist. Peale seda nähti 2019. aastal ühte tähnikhirve rajakaameras Tartumaal Meeksis ning 2021. aastal kütiti üks isend Lääne-Virumaalt Tudu lähedalt.