Loomade eestkoste organisatsioon Loomus korraldas valimiste eel, 23. mail paneelvestluse “Euroopas loomade nimel!” Tallinna Keskraamatukogus
Paneelvestluses osalesid Eestimaa Rohelistest Evelyn Sepp, Keskerakonnast Andrei Korobeinik, EKREst Rain Epler, Reformierakonnast Karmen Joller ja Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Marina Kaljurand ja vestlust modereeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.
Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller alustas vestlust angerjatest, kes on siiani jäänud seadustes vaeslapse rolli. Marina Kaljurand ütles, et tema põhivaldkond on lemmikloomad, kuid ta on Eurogroup for Animals liige, mille päevakorras kalad siiski on. Karmen Joller oli seisukohal, et tuleb muuta inimeste mõtteviisi ja tunnistas, et veel paar aastat tagasi nägi ta kalu kui ainult toitu, kuid see muutus peale seda, kui ta laps endale akvaariumi võttis. Joller ütles, et loodust ei saa käsitleda kui kaupa või toodangut. Rain Epler sõnas, et ta pole veel sinna jõudnud, et ta suhestuks angerja või kaheksajala kui isiksusega. Ka ei ole ta nõus sellega, et põllumehed ja kalamehed on vaenlased. Andrei Korobeinik oli kursis sellega, et angerjas ei paljune tehistingimustes ja toetab tema kaitse alla võtmist Euroopa tasandil. Evelyn Sepp leidis, et on oluline mõista seda, et inimene ei ole looduse kroon, vaid et oleme kõik ühendatud. Tema sõnul rohelised mõistavad loomade õiguste küsimust.
Järgmiseks uuris Farištamo panelistide seisukohti elusloomade transpordi kohta. Elusloomade transport tähendab seda, et peamiselt põllumajandusloomi viiakse autode või muude vahenditega ühest kohast teise, kas siis müügi eesmärgil või tapamajja. Sepp arvas, et rohelistel on selles küsimuses arusaam sellest, millised peaksid tingimused olema ja lisas, et oleks mõistlik leppida kokku regulatsioonid ja et see oleks põhjendatud ka majandusliku konkurentsi mõttes. Korobeinik leidis, et selles küsimuses peab olema Euroopa liidul oluline roll. Ta tunnistas, et kompromissi leidmine võib olla keeruline, sest liikmesriigid on väga erineva taustaga. Kaljurand sõnas, et mis puutub lemmikloomadesse, siis on asjad hästi reguleeritud. Hoopis keerulisem küsimus on tema sõnul loomade transport tapamajadesse või müügiks. Kuna Eesti müüb palju loomi Türki, siis on tema sõnul vaja leida õige tasakaal nii et on tagatud loomade heaolu, aga et see on ka põllumehele taskukohane. Ta toetab loomade heaolu ja soovib, et need kaks osapoolt saaksid siiski kokku. Epleri sõnul on tegu natuke silmakirjalikkusega, sest kogus toitu, mida on vaja taimetoidu kasvatamiseks on ülisuur. Joller lükkas selle ümber ja ütles, et ka loomad söövad taimi. Jolleri sõnul söövad eestlased liiga palju liha ja taimetoitlus on tervislik. Ka Eesti uutes toitumissoovitustes on suurendatud taimse toidu osakaalu ja liha soovitatakse süüa vaid kuni kolm korda nädalas, mitte iga toidukorra ajal. Jolleri meelest on loomade heaolu tervislik ka inimestele. Andrei Korobeinik oli seisukohal, et kuna veganid on üldiselt ka muidu tervislikumad, siis tegelikult ei mõjuta veganlus tervist positiivsemalt kui lihasöömine.
Farištamo tõstatas uue teemana looma iseväärtuse ja selle, et loom ei ole asi. Korobeinik arvas, et tegu ei ole Euroopa Liidu teemaga ja riigid võiksid ise seal samme astuda. Kaljurand tunnistas, et olukord võiks olla parem, kuid et on tehtud ära palju tööd. Hetkel arutatakse ELi tasandil, kas loomadel peaks olema oma volinik. Tema erineb enda sõnul selles seisukohas Eurogroupist, sest kui tal on valida kaitsevoliniku ja loomade voliniku vahel, siis ta valib esimese. Epler nõustus temaga voliniku küsimuses ja ütles, et Loomus soovis tegelikult teada, kas loomal on hing ja tema arvab, et on. Jolleri jaoks oli looma iseväärtuse termin täiesti uus. Tema sõnul kirjeldab see niivõrd hästi looduse terviklikkust.
Publiku hulgast küsiti, et mida paneelil osalejad arvavad sellest, et kuidas tuua tagasi mõtteviisi muutust, et kõike, mida saab teha looduses, ei pea tegema. Kaljurandi sõnul algab kõik tihti kodust ja haridusest, samas aga leidis ta, et ka lapsed harivad oma vanemaid. Joller sõnas, et teda õpetavad samuti lapsed, sest keskkonnateemast räägitakse väga palju koolis, sotsiaalmeedias ja ka lastefilmides. Ta usub, et mõtteviis muutub veelgi. Epler arvas, et nii mõneski kohas tuleks tagasi tõmmata, sest kogu meie kultuur lähtub praegu individualismist ja üksikisiku minast, inimesed võiksid olla alandlikumad suhtumises looduskeskkonda. Puudu on millestki, mis aitaks tajuda, et inimesed on osa suurest masinavärgist. Korobeinik ütles, et tehnoloogia ei ole halb, näitena tõi ta loomse liha asendamise kunstlihaga. Ta arvas, et tehnoloogial on loomade heaolule palju head mõju. Sepp sõnas, et teda on kasvatatud väärtustega, et kõik elav on “kes” ja sellest tuleb ka tema suhtumine loodusesse. Samuti soovitas Sepp mitte naeruvääristada looduse taastamise määrust.
Valimiste nädal on käes ja meil kõigil on võimalus seista nende eest, kel inimesed enda eest seista ei lase. Loomad ei saa valimas käia ega valida neid, kes loomakaitseseadusi teevad, aga inimesed saavad! Loomus analüüsis kandideerivate erakondade platvorme ja kandidaatide seisukohti ning eelnevaid tegusid poliitmaastikul. Loe lähemalt siin ning mine valima. Sest kui sina ei tegele poliitikaga, tegeleb poliitika sinuga. Ja loomad ja loodus jäävad peaaegu alati kannatajateks.
