Foto: Keskkonnaamet
Kuigi linnujahi hooaeg alles algas, on Keskkonnaamet sel hooajal alustanud Kalvi ja Mahu randades juba kolm väärteomenetlust linnujahi nõuete rikkumiste osas. Kaks nendest väärteomenetlustest on alustatud välisriigi kodanike suhtes.
Keskkonnaameti Ida- ja Lääne-Virumaa järelevalvebüroo juhataja Käthlyn Lizdenis ütles, et kuigi Jahiseaduse üheks muudatuseks on ka välisriigist tulnud jahimehele kohustusliku koolituse läbi viimine, ei saa öelda, et see alati ka nii oleks. „Kaks väärteomenetlust on alustatud Itaaliast tulnud jahituristide suhtes, kes kasutasid pardijahil meil keelatud elektroonilisi peibutusseadeid. Neilt võeti ära nii lastud pardid kui ka elektroonilised peibutusseaded,“ rääkis Lizdenis. Kui algatatud on väärteomenetlus, saab ka kütitud linnud asitõendina hoiule võtta. Kuna lastud linnud riknevad kiiresti, lähevad need koheselt hävitamisele.
Järelevalvebüroo juhataja lisas, et kindlasti tuleb ka veenduda, et kütitakse lindu, kelle laskmiseks on olemas luba. „Lisaks on pooleli väärteomenetlus kohaliku mehe suhtes, kes lasi pardi asemel jääkoskla.“
Eestis linnujahi hooaeg alles algas ning on arusaadav, et nõuded võivad riigiti erineda. Seetõttu peabki välisriigi kodanik enne Eestis linnujahile minekut läbima siin kohustusliku koolituse. Käthlyn Lizdenis täpsustas, et selliseid koolitusi pakuvad koolitajad, kes on Eesti Jahimeeste Seltsis õppinud veelinnujahi korraldajaks. „Koolituse käigus tutvustatakse Eesti Jahiseaduse nõudeid ja küttida lubatud linnuliike. Oluline on ka teada, et veelinnujahil ja märgaladel ei tohi kasutada pliihaavleid sisaldavat laskemoona ja elektroonilisi peibutusvahendeid,“ selgitas Lizdenis.
Jahiseaduse järgi on linnujahil pliihaavlite kasutamise, elektroonilise peibutusvahendi kasutamise ja ka vale linnuliigi laskmise eest maksimum trahv 200 trahviühikut ehk 1600 eurot. Looduskaitsesse saame panustada me kõik. Kui märkate looduses kahtlast tegevust, palume sellest teada anda Riigiinfo telefonil 1247. Jahikalendriga saab tutvuda siin.
