Seaduse eelnõu 734SE on riigikogus kolmapäeval, 22. veebruaril kolmandal lugemisel ning loodetavasti kiidetakse keskkonnakomisjoni eestvedamisel heaks.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja sõnul on Eesti jahimehed riigile ja kogukondadele olulised partnerid. „Teie panusel on oluline riiklik tähtsus võimalike epideemiate ohjamisel ja keskkonnas tasakaalu hoidmisel. Loodus ja keskkond on tervik, mida peab ka seadusandja poolt käsitlema tervikuna,“ ütles Metsoja.
Riigikogus kiideti heaks üheteistkümne riigikogu liikme poolt algatatud ning keskkonnakomisjoni poolt täiendatud seadusemuudatus, mis lubab pärast mitut aastat kestnud arutelusid öösihiku kasutamise jahipidamisel. Seda erandina ning see puudutab metssigu, et piirata nende arvukust.
Metsoja sõnul ei otsusta jahimehed kui palju üht või teist liiki kütitakse. „Selle otsuse teeb riik või jahindusnõukogud,“ ütles ta. „Me kõik mäletame sigade Aafrika katku mõjusid. Väga nakkav ja ägedalt kulgev viirushaigus laastas meie kodu- ja metssigade populatsiooni 2015. aastal. Juhtumeid diagnoositi ka 2021. aastal. Katk ei ole meie metsadest kadunud ja oht kodusigade haigestumiseks püsib. Selle ohjamisel on oluliseks partneriks jahiseltsid ning öösihikute lubamine küttidele aitab piirata metssigade arvukust kaasaegsel moel,“ kommenteeris Metsoja.
Seaduse muudatuse ettepaneku tegid põllumajandus-kaubanduskoda, talupidajate keskliit ja riigikogu jahimeeste toetusgrupp. Eesti jahimehed on eetilised ja käituvad vastutustundlikult. Alates eelmise aasta lõpust on seakatk taas pead tõstnud ja levib nii Lõuna- kui Ida-Eestis.
Seaduse muudatuse ettepaneku algatasid järgmised riigikogu liikmed: Riho Breivel, Andres Metsoja, Heiki Hepner, Tarmo Kruusimäe, Üllar Saaremäe, Kalle Grünthal, Uno Kaskpeit, Andrus Seeme, Kalle Laanet, Alar Laneman ja Ivari Padar.