Omaniku poolt vigastatud nooruke Felix vajab väga sinu toetust!

Kus tegijaid, seal nägijaid. See on igati sobilik tõdemus selle kassiloo alustamiseks, kuigi omanikud lootsid, et kiisu sihilik vigastamine ja luhtunud tapmiskatse jäävad vaid asjaosaliste teada. Tühi lootus. Mis siis ikkagi juhtus? Paraku olen sunnitud täna salatsema ja kõike kaarte avada ei saa. Ei-ei, ma ei püüa etendada härra Salapärast teie huvi ärgitamiseks vaid tänase kuupäevaga algatas politsei Loomapäästegrupi avalduse peale kriminaalasja ning uurimise huvides on tark esialgu vaiki olla. Luban, et saate sellest ääretult vastikust loost õigel ajal põhjaliku ülevaate, aga täna kutsun teid üles keskenduma Felixi tervisele ja proovime koos enne aasta lõppu veel ühe ime korda saata.

Felix nägi ilmavalgust tänavu 25.mail ja kolis ühte pealinna kodukesse. Ei saaks öelda, et ta just head elukest elas ja tema võtmine juba kaks kassi kui sobimatud ära andnud omanikele oleks, et miks te üldse lemmikloomi võtate kui te neid päriselt ei taha? Felixi saatuse uurimine oli tõeline peavalu, sest keegi ju otse ei räägi. Sooviti vaid, et Loomapäästegrupp seljavigastusega seotud ravi kinni maksaks. Edasine pikk suhtlus ja ridade vahelt lugemine viisid vaid ühe järelduseni – Felixi elu ja heaolu on selles peres ohus ning asi jõuab politsei töölauale.

Täna, kaks nädalat peale kassi vigastamist sain Felixi lõpuks kätte ja viisin vaese looma koheselt Loomade Kiirabi Kliinikusse põhjalikule uuringule. Perenaise jutt süütust selgroonihestusest, mis ise taastuvat ei pidanud paika ja selgroog on ikka väga konkreetselt katki. Kuigi väideti, et ta üritab juba tagakäppasid kasutada, siis diagnoos selle võimaluse välistab. Lisaks on kiisul ka jääkide väljutamisega raskusi ning soolikas oli otsast lõpuni “jämedat” täis ja põis nii pungil, et kohe hakkab lõhkema. Mõtted triivisid vägisi eutanaasia suunas ja see viis tuju nii ära, et tiirutasin lihtsalt autoga paar tundi sihitult ringi kuniks tiba kergem hakkas.

No nii kahju oli sellest kassipojast – nii elus ja tore, nii sõbralik ja nunnu. Mis pagana sadistid küll meie seas elavad, kes loomadele nii teevad? No ei mahu pähe! Lisaks nad keeldusid raha kokkuhoiu eesmärgil igasugusest ravist ja viimane sai teoks vaid tänu ühe peretuttava sihikindlusele, kes küll hellitas lootust, et annan kiisu hiljem tagasi. Paraku sedapuhku nii ei lähe. Vabandan. Tegelikult ei vabanda.

Felix nagu reklaamist pärisellu hüpanud kiisu oli aga äksi täis. Alul oli ta väga arglik ja piidles ettevaatlikult kui puuri kaane eemaldasin, aga lõpuks sai uudishimu võitu ning kiisu tundis ümbritseva vastu elavat huvi. Lõi nurrugi kui teda silitasin. Pealtnäha ju väga elujõuline ja rõõmus kiisu, kuigi seest väga katki. See teda väga justkui ei häirigi ja veab end esikäppade abil tagakeha järel lohisemas vapralt ringi ning uudistab maailma. Oi ta tahaks mängida kui vaid saaks. Laste värk.

Pärastlõuna oli juba lootustandvamas toonis. Dr. Karl Armin Pulk sai uuringutega ühele poole ja need olid juba hoopis teisest puust – sööb-joob ja meeleolu on hea. Pärakurefleks on olemas ja ka tagakäpad tunnetavad valu. Proovib pissida ja kakada ning see mingil määral ka õnnestub, kuigi lõpuni tühjaks ta oma organismust jääkidest iseseisvalt ei saa ja vajab inimese abi. Lihtsalt super ja täiesti uskumatu lugu! Kuigi hommikul olime Arminiga üsna ühte meelt, et seda vaest loomakest vast päästa ei suuda, siis eutanaasia puhul me mõtleme mitte kümme vaid sadakümme korda ja teostamiseks läheb alles siis kui tõesti muud üle ei jää. Praegu on veel kõik võimalik.

Palusime eksperthinnangut ka Erivet kliinikust ning dr. Ranno Viitma sõnul pole Felixi olukord lootusetu, kuigi ebaõnnestumine võib olla vägagi tõenäoline. Kui on vähekenegi lootust, siis alati enne proovime kui lõplikult alla anname! Nii on Loomapäästegrupis olnud ja nii jääb vähemalt nii kaua kui mul ses ühingus mingigi sõnaõigus on. Muide, see pole sugugi haruldane vigastus ja dr. Viitma tegi just eile ühele kiisule samalaadse operatsiooni. Sama mees aitas ka Laagna tee avariis selgroo murdnud saksa lamabakoer Arina jalule kui mäletate. Operatsioonilauale jõuab Felix juba sel reedel.

Uskuge mind, et Felix on parimates kätes kätes, mida Maarjamaalt leida võib. Dr. Ranno Viitmaa on omandanud Helsingi Ülikoolis veterinaarteaduste doktori (PhD) kraadi ning läbinud Soomes veterinaarneuroloogia spetsialiseerumise. Ta on viimase 15 aasta jooksul pühendanud end erialaselt jäägitult veterinaarneuroloogiale. Lisaks põhikohaga tööle EriVet loomakliinikus, on ta Eesti Maaülikooli veterinaarneuroloogia dotsent, õpetades loomaarstitudengitele veterinaarneuroloogia põhitõdesid. Dr. Ranno Viitmaa on ka Eesti Kennelliidu ametlik neuroloogiliste haiguste usaldusarst ja kui keegi selliste vigastustega loomad elule päästab, siis just tema.

Loomapäästegrupp osaleb sel aastal esmakordselt ka Annetustalgutel ja soovijad saavad Felixit toetada läbi selle algatuse. Tõtt-öelda pole mul õrna aimu kuidas see neil seal käib, aga loodetavasti olete taiplikumad ja IT-teadlikumad kui minusugune vanamees. Teeme taas võimatut? Loodetavasti tulete kaasa ja vähemalt proovime inimese poolt meelega tehtud ülekohtu heastada. Me koos loomaarstidega nii-nii soovime, et Felix saaks terveks ja elaks edasise elukese juba palju paremate inimeste juures. Ette juba suurimad tänud teie südameheaduse ja kaastunde eest! Anname Felixile lootust!