Foto: Flickr
6. mail kiitsid liikmesriikide esindajad (Coreper) heaks nõukogu mandaadi alustada hundi kaitsekategooria muutmist ELi tasandil, viies selle kooskõlla ajakohastatud Berni konventsiooniga. Ettepanek hõlmab elupaikade direktiivi sihipärast muutmist, mille kohaselt langetataks huntide staatus „rangelt kaitstavast“ „kaitstavaks“.
Eesmärk on anda liikmesriikidele rohkem paindlikkust huntide populatsioonide haldamisel, toetades kooseksisteerimist ja arvestades sotsiaal-majanduslikke mõjusid.
Nõukogu seisukoht langeb kokku Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga. Euroopa Parlament peaks oma seisukoha võtma 2025. aasta mais. Kui mõlemad pooled on ühel meelel, võetakse direktiiv ametlikult vastu ning liikmesriikidel on 18 kuud aega, et viia oma seadused vastavusse uue kaitsekategooriaga. Samas jääb alles võimalus kehtestada rangemaid riiklikke meetmeid.
Huntide arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kahekordistunud – 2012. aasta 11 193 isendilt 2023. aasta 20 300 isendini. See kasv on suurendanud konflikte inimtegevusega ning huntide ohjamine on muutunud järjest keerulisemaks, kui nad kuuluvad direktiivi IV lisasse.
FACE president Laurens Hoedemaker tõdes, et otsus võimaldab paremat ohjamist. „See uus lähenemine võimaldab paindlikumat ja pragmaatilisemat hundihalduse korraldamist Euroopas, võimaldades liikmesriikidel paremini lahendada kohalikke probleeme. Oluline on, et mitmed bürokraatlikud ja juriidilised konfliktid mõnes liikmesriigis vähenevad, kui hunt viiakse V lisasse,“ selgitas ta.
Eestit see otsus otseselt ei puuduta, kuna meil olid teiste liikmesriikidega võrreldes niigi vabamad käed. Kuid ülejäänud Euroopat küll.
EJSi tegevjuht Tõnis Korts kiitis, et looduskaitse ei liigu ainult ühes suunas ehk karmistamise poole. Tuleb arvestada tegelikku olukorda ja vajadusel võtta piiranguid ka vähemaks.
Korts sõnas: “Hääletuse kõige olulisem sõnum on, et looduskaitse peab lähtuma reaalsest elust.”
