Foto: Keskkonnaamet/Tragimine Peipsil
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles, et ilm töid ei seganud ning tegevused puhtama looduskeskkonna saamiseks möödusid viperusteta. „Nelja tragimise päeva jooksul tõime Peipsi järvest välja 588 nakkevõrku, kogupikkusega ligikaudu 41,1 kilomeetrit. Üle 70% välja toodud võrkudest olid odavad hiina võrgud. Vanade triivima jäänud võrkude eemaldamine on vajalik, sest need püüavad kalu edasi, on ohuks veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid,“ rääkis Avarsalu.
Olav Avarsalu lisas, et sel aastal oli esmakordselt tööde hõlbustamiseks kasutusel firma „WWF Saksamaa“ sonar. „See võimaldas iga ülesõiduga katta ligikaudu 100 meetri laiuse veeala, mis tegi vanade võrkude leidmise senisest lihtsamaks,“ täpsustas Avarsalu.
Lisaks võrkudele toodi Peipsi järvest välja ka erinevaid püügivahendi ankruid, püügivahendite tähistuslippe, mõrra osasid, katkine põhjanooda pära ja ka üks päevi näinud vana nokkmüts. Kokku loeti ka võrkudes olevate kalade jäänused. Nelja päevaga oli erinevaid kalu võrkudes 1919 – põhiliselt ahvenad, kohad, latikad, haugid ja lutsud.
Tragimised toimusid 6., 7., 13. ja 14. juunil Peipsi põhja- ja keskosas, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu võis arvatavalt ka lõunatuultega võrke triivida.
Keskkonnainspektsioon, tänane Keskkonnaamet, on Peipsi tragimise ehk vanadest võrkudest puhastamise talguid korraldanud alates 2006. aastast ning on selle aja jooksul avastanud ja kaldale toonud 11 485 nakkevõrku ja 14 mõrda. Võrgud ühte jadasse asetatuna annaks jada kogupikkuseks üle 801 km. Keskkonnaametit aitavad tragimisel kutselised kalurid, harrastuspüüdjad ja koostööpartnerid teistest riigiasutustest.
