
Enne varjupaika jõudmist uitas Kaspar ringi ja otsis lahket pererahvast, kelle juurde elama jääda, kuid paraku oli igal pool peresõbra koht juba täidetud. Varjupaika jõudes sõi Kaspar kõhu täis, ringutas ja vajus oma pessa unele. Sõbralikku suurt mõmmikut meenutav Kaspar on rahulik poiss, kes ei lähe kunagi kellegagi tüli norima. Pigem on ta uudishimulik ja jälgib, mida teised teevad. Vaatab, mõtleb, mõnuleb ja nurrub.
Hakka püsiannetajaks, et toetada Kasparit ja teisi varjupaigaloomi. Aitäh Sulle!

LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
