Keskkonnaamet ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmeid aastaid vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Möödunud aastal panustas ligi 400 vabatahtlikku kalakaitsjat lisaks lõhejõgedele ka latika kaitsele Emajõel ja jõevähi turvamisele.
Vabatahtlike kalakaitsjate suurema tähelepanu all olid eelmisel aastal Vasalemma, Keila, Vääna, Pirita, Pärnu- ja Emajõgi ning Pangodi järv. Ühtekokku tegutseti kaheksas maakonnas – Läänemaal, Pärnumaal, Harjumaal, Järvamaal, Tartumaal, Võrumaal, Raplamaal ja Saaremaal.
Eesti Kalastajate Seltsi andmetel valmistavad suurimat peavalu Lääne-Harju lõhejõed Vasalemma ja Keila, sekeldusi on ka Pirita jõega. 2022. aastal sekkus Vabatahtlik Kalakaitse 59 korral röövpüüdjate tegevusse. Kokku oli juhtumitega seotud 94 isikut ning paljudel juhtudel alustas Keskkonnaamet nende suhtes ka menetluse.
„Kalad kaotavad kudeajal oma tavapärase valvsuse ja on kergeks saagiks röövpüüdjale. Seepärast on kalavarude hea seisundi hoidmiseks vaja tagada kuderahu. Loomulikult töötab selle nimel Keskkonnaamet, aga kõikjale inspektoreid ei piisa. Nii on igast keskkonnast hoolivast silmapaarist abi rikkumiste avastamisel ja ärahoidmisel,“ lausus keskkonnaminister Madis Kallas, kes ka ise käis sügisel lõhevalves.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu sõnul on vabatahtlikud kalakaitsjad Keskkonnaameti inspektoritele lisasilmadeks ning aitavad kaasa järelevalve tõhususe ja nähtavuse tõstmisel. „Looduses liikudes märkavad nad kalameeste toimetamist seal, kuhu inspektor ei ole veel jõudnud. Nii aitavad nad hoida ära püügipiirangute rikkumist ja kaitsevad sellega tuleviku kalavarusid. Kõige suurem abi on vabatahtlikest just kudeajal, kui röövpüüdjate mõju on kalavarudele kõige tõsisem. Tänuväärset ennetus- ja selgitustööd piirangute vajalikkusest on tänu vabatahtlikele näha nii sotsiaalmeedias kui looduses liikudes,“ ütles Avarsalu.
Vabatahtliku Kalakaitse piirkonnajuht Oliver Meindok võttis aasta kokku järgmiste sõnadega: “Kuigi me oleme juba aastaid toimetanud, siis kahjuks ei saa endiselt veel öelda, et röövpüüdjad oleks kuhugi ära kadunud. Igal juhul me jätkame oma tööd ja kutsume muidugi kõiki ka meiega liituma!“
Kalavalvurite roll seisneb öötundidel jõgede kallastel valvamises, et röövpüüdjad kudema kulgevaid kalu kinni ei püüaks. Röövpüüdjate avastamisel võtab valvur ühendust Keskkonnaametiga.
