Fotod: Liina Steinberg
Täna, 1. oktoobril algas Eesti metsades ajujaht. Jahiga ja jahimeestega on paljud kokku puutunud, oma lugusid jagatakse, aga anonüümselt. Tuleb rääkida, mis ja kuidas toimub, sest selline ei peaks jaht olema. MTÜ Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller kutsub teid kaasa mõtlema.
Esimene lugu. “Need on meie maad!“
“Sõidan looduskaitsealal oktoobrikuus, vaatan, tee ääres on terve hunnik autosid pargitud, jahimehevestidega mehed, püssid ja raadiosaatjad kaasas, liiguvad ahelikus, valmistuvad liikuma looduskaitsealale sisse, metsa. Jätan auto seisma. Alustan vestlust.
– Mis toimetate siin looduskaitsealal?
Tüübid tulevad kolmekesi auto juurde ja käsivad edasi sõita.
– Mis asjamehed te olete, et looduskaitsealal jahti peate?
– Siin on meie maa
– Ohoh, minu teada on siin piiranguvöönd ja tagapool on sihtkaitsevöönd.
– Need on meie jahi maad, võime siin jahti pidada, kogu aeg on peetud.
– Kas endal imelik pole, et turismihooaeg veel kestab 15. oktoobrini, siin on looduskaitseala. Pole veider jahti siin sel ajal pidada?
Jahimehed läksid jahile. Loomulikult. Ise olen keskkonnaameti ametnikuga sel teemal jauranud küll, et kuidas üldse saab looduskaitsealal ajujahti lubada pidada?”
Teine lugu. “Mis siin toimub?”
“Läksin metsa, et loodusfotosid teha. Nägin, kuidas üks metsatukk, kus olin varem põdrajälgi näinud ja kus teadsin, et põder elab, oli täielikult sisse piiratud. Iga 60 meetri järel oli pargitud üks maastur, pooltel olid kastides ATV-d ja meeletu tehnika. Olin justkui kaitseväe õppustele sattunud. Ja kes meie vastasteks on? Põdrad või? See nägi tõesti rõve välja. Ma ei läinud kellelegi midagi ütlema. Ühelt, kes eraldi tee ääres kõndis, küsisin, kuidas jaht on ka, kas edukas? Jahimees vastas, et ei ole edukas, et lõpetavad ära. Mul oli siiralt hea meel. See üks sissepiiratud tukake – põtradel pole seal ju mingit võimalust. See nägi nii groteskne välja, nagu sõjaväe operatsioon.”
Põtrade arvukus on Eesti metsades langustrendis, sest igal jahihooajal lastakse maha umbes pool populatsioonist ning metsades on kohti, kus põtru näeb juba haruharva, sest need on põtradest tühjaks lastud. Jahiulukite nimekiri on samuti 20 aastat üle vaatamata. Nimekirjas on kaitsealuseid liike, keda seetõttu, et nad on jahiulukite nimekirjas, võib kaitsealal küttida, näiteks mitmeid linde.
“Eile nägin, kuidas hämaras lennutati drooni põtrade asukoha määramiseks. Loomadel tõesti pole enam mingit võimalust.”
Täna, 1. oktoobril algas põdrale, punahirvele, metskitsele ja metssigadele peetav ajujahihooaeg. Tapatalgud põtradele kestavad 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.
