Foto: Keskkonnaagentuur
Keskkonnaagentuuri kalastikuekspertidel Mart Thalfeldtil ja Einar Kärgenbergil on valminud värske aruanne Narva jõe kalastiku seiremetoodika testimisest ja arendamisest.
Narva jõgi on eriline — vooluhulgalt Eesti suurim jõgi, samuti piirijõgi, märkides Euroopa Liidu ja Venemaa kontaktala. Mart Thalfeldti ja Einar Kärgenbergi sõnul pole suuruse ja paiknemise tõttu lihtne andmeid koguda ja hinnata, kuidas Narva jõel läheb. Eksperdid on seisukohal, et püsiva vee puudumine Narva koskedel ja kanjonis on jõe seisundi suurim probleem, mis loodetavasti lahendatakse lähitulevikus riikidevahelises koostöös.
Kokku 35 erinevat liiki
Jõe seisundi üks olulisemaid näitajaid on kalastik, mis iseloomustab sobivate elupaikade olemasolu ja kättesaadavust.
Siiani on kalastikku uuritud jõe alamjooksul Ivangorodi hüdroelektrijaama väljavoolust kuni suudmeni, ülemjooksul Narva jõe lähtest Narva veehoidlani ja Narva veehoidlas. Seni on seire käigus registreeritud kokku 35 kalaliiki.
Neist levinumad on olnud ahven, haug, hõbekoger, kiisk, koger, latikas, linask, luts, nurg, roosärg, rünt, särg ja viidikas. Liike registreeriti nii ülem- kui alamjooksul, samuti veehoidlas. Kõigist registreeritud isenditest moodustas särg 24 protsenti, ahven 18 protsenti, nurg 16 protsenti ja viidikas 11 protsenti. Teised liigid olid püükides vähemarvukamad. Osad haruldused on siiani jäänud tabamata. Iseäranis väärib väljatoomist kunagine Narva linna vapikala – Atlandi tuur – kelle Läänemere asurkonna taastamiseks töö käib.
Püüke teostati mõrdade ja nakkevõrkudega, spetsiaalse teadusliku elektripüügiagregaadiga, noodaga ning jõesilmu torbikutega. Alamjooksul märgistati kalu T-ankurmärgiste ja telemeetriliste märgistega. T-ankurmärgiste puhul on oluline kala hilisem püük: märgised on väliselt nähtavad, varustatud individuaalse numbri ja kontaktandmetega, kuhu saab edastada kala ja püügikoha andmed.
Lõhe teekonna jälgimine
Narva jõe alamjooks on oluline elupaik siirdekaladele, kes tulevad merest jõkke kudema. Eriti aktuaalne on lõhe, kelle seisundi parandamiseks Läänemeres tehakse piiriüleseid pingutusi. Tänane Narva jõe lõhepopulatsioon tugineb Venemaa ja varasemalt ka Eesti poolt läbiviidud kalade kunstlikul asustamisel. Selleks, et rohkem teada saada jõkke kudema tulnud lõhede käitumisest, märgistati kolmkümmend isendit telemeetriliste akustiliste saatjatega. Automaatsed signaalide vastuvõtjad võimaldavad detailselt jälgida kalade teekonda jões.
Narva jõe seiremetoodika testimise käigus koguti äärmiselt oluline teadmistepagas Narva jões elutsevate kalaliikide, samuti erinevate püügimeetodite ja püügialade kasutamise otstarbekuse kohta.
Suures mahus ja paljudes uutes asukohtades läbiviidud seire võimaldas leida kinnitust mitme liigi suuremale levikule, kui see siiani teada oli. Näiteks leiti kaitsealust vingerjat ja võõrliiki kaugida-unimudilat Narva jõe alamjooksul. Leidlike võtete abil registreeriti alamjooksul ka teisi haruldasemaid liike, nagu nugakala ja tõugjas. Seni püükides väga haruldastena esindatud liikidele on lähiajal plaanis suuremat tähelepanu pöörata.
Püükidel tehti koostööd Eesti Loodushoiu Keskuse ja Eesti Maaülikooli kalauurijatega ning kohalike kaluritega. Seda kõike Politsei- ja Piirivalveameti ning endise Keskkonnainspektsiooni toetusel. Kalastajatelt ja kaluritelt laekuvate taaspüügiandmete kogumine toimub RMK Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu.
Tutvu täpsema aruandega siin.
