Foto: EJS-i arhiiv
Kui olete kunagi näinud metskitse metsas jooksmas, olete tõenäoliselt märganud tema tagaosal erksat valget laiku. See ei ole juhus, tegemist on nutika evolutsioonilise kohastumusega, millel on mitu olulist funktsiooni.
Eestis kutsutakse seda sabapeegliks. Soku tunnuseks on kõhualune pintsel – kollakas karvatuust, kitsedel on valge sabapeegli alaosas kollakas põll, mis moodustub pikkadest karvadest.
Visuaalne signaal
„On üks oluline nüanss, millele tasuks tähelepanu juhtida,“ selgitab zooloog Tiit Randveer. „„Peegel“ on metskitsedel vaid talvekarvastiku detail, suvekarvas see puudub. Et miks küll? Suvel pole seda lihtsalt vaja,“ lisas Randveer.
Valge sabapeegel toimib loodusliku „järgne mulle“ märgina. Kui metskits põgeneb ohu eest, on tugev värvikontrast teistele isenditele hästi nähtav ning aitab neil koos püsida ja samas suunas liikuda.
Randveer selgitas, et sokud on üksikud ja kitsed tihedas suhtluses oma talledega, mis tähendab, et nad (v.a. nädalavanused) järgnevad emale nii või teisiti. „Talvel kogunevad metskitsed soodsais paigus (näiteks orasepõldudel) karjadeks. Nad toimetavad üksteise nägemisulatuses. Ja siis omandab see valge laik ka oma tähenduse,“ lisas ta.
Omavaheline suhtlus ja hoiatusmärgid
Metskitsed on kõige aktiivsemad ajal, mil nähtavus on kehv, nt hämariku või koidiku ajal. Valge laik kitse tagaosas võimaldab talledel ja teistel karja liikmetel säilitada omavahelist visuaalset kontakti ilma häält tegemata, vähendades segadust ja paanikat.
Ohu või erutuse korral ajab metskits oma sabapeegli karvad puhevile, mis on teistele seltsingu liikmete jaoks ohust teavitamine. See annab teistele liigikaaslastele kiiresti märku ohust ning aitab põgenemiskäitumist sünkroniseerida.
Kohastumus elukeskkonnale
Metskitsed tuginevad ellujäämisel pigem kiirusele, osavusele ja koordineeritud liikumisele kui vastasseisule. Sabapeegel toetab neid strateegiaid, parandades rühma teadlikkust ja ühtsust põgenemise ajal.
Väike detail – suur roll ellujäämisel
Selliste kohastumuste mõistmine aitab meil paremini hinnata metsloomade käitumist ning loomade ja nende elukeskkonna tasakaalu.
Allikas: FACE
