Aasta alguses pani Loomus koostöös üle-euroopalise loomakaitsevõrgustikuga Eurogroup for Animals kokku 13 soovitus Euroopa Parlamenti kandideerijatele. Kohati tekitasid küsimust soovitused 1 ja 10. Selgitame, miks need on olulised.
Soovitus 1: Euroopa Komisjoni töö loomade nimel
Euroopa Komisjon peab viivitamata esitama loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, mida ei muudetaks leebemaks ega lühendataks. See õigusakt peab olema ambitsioonikas, inimlik ja edumeelne. On aeg parandada ELi seadustega juba kaitstud loomade pidamise põhistandardeid, sh
- tuleb keelustada tapmine ilma eelneva uimastamiseta,
- tuleb luua konkreetsed õigusaktid, mis on kohandatud ka erinevate kalaliikide,
- kalkunite, lüpsilehmade, küülikute jaoks,
- tuleb üle minna puurivabale Euroopale 5 aasta jooksul vastavalt Euroopa kodanikualgatuses „Lõpp puuriajastule” nõutule.
Soovitus 10: Loomade heaolu volinik
Varasemate komisjonide tegevus on kahjuks jäänud loomade heaolu valdkonnas vajaka. Ei tohi lasta juhtuda sama järgmise, 2024. aasta lõpus alustava komisjoniga. Loomade heaoluga seotud uus tegevusetuse periood tuleb ära hoida ning määrata selgesõnaliselt vastutav ELi volinik.
On aeg lõpetada loomade heaoluga seotud vastutuse üleandmine. Loomade heaolu tuleks selgelt integreerida asjaomase ELi voliniku ametinimetusse. Euroopa Parlamendi komisjonid peaksid töötama ELi loomade heaoluga seoses ühtse tervise lähenemisviisi alusel, pöörates säästvalt tähelepanu kodanike, loomade ja keskkonna tervisele.
Mis on Euroopa Kodanikualgatus?
Kõige lihtsamalt selgitatuna on Euroopa Kodanikualgatus (ECI) üle Euroopa Liidu see, mis Eesti siseselt on Rahvaalgatus, kuid ECI on mõnevõrra keerulisem ja nõudlikum.
Euroopa Komisjoni on viimase viie aasta jooksul esitatud mitu loomade kaitset ja heaolu puudutavat Euroopa kodanikualgatust. Vaatamata tugevale kodanike toetusele ei ole komisjon suutnud adresseeritud probleemidele lahendusi leida ja välja pakkuda.
ECI-l on kuus etappi:
- Alustamine. Selles etapis tuleb läbi mõelda, mis probleemi tahetakse adresseerida ja luua korraldajate rühm, kuhu kuulub vähemalt seitse ELi kodanikku vähemalt seitsmest eri ELi riigist..
- Registreerimine. Enne algatusele toetusallkirjade kogumise alustamist tuleb algatus komisjoni juures registreerida. Selleks peab algatuse esitama vähemalt ühes ELi ametlikus keeles, sh üksikasjad ja asjakohased dokumendid korraldajate rühma, saadud rahaliste vahendite jne kohta. Seejärel kontrollib komisjon, kas algatus vastab tingimustele, ja kinnitab selle.
- Allkirjade kogumine. Selleks, et Euroopa kodanikualgatus oleks edukas, peab sellele vähemalt miljon valideeritud allkirja koguma ning vähemalt seitse riiki peab ületama oma valimiskünnise. Eestis on see künnis 4935 allkirja. Toetusallkirja saab anda iga Euroopa kodanik ja allkirjade kogumine võib kesta kuni ühe aasta ehk 12 kuud.
- Toetusavalduste kontrollimine. Selleks, et veenduda, kas iga inimene on allkirjastanud vaid korra ja et kõik allkirja andnud inimesed on tuvastatavad, kontrollivad kõik riigid peale allkirjade kogumise perioodi allkirjad üle ja kinnitavad valideeritud allkirjad. See võib aega võtta kuni 3 kuud.
- Algatuse esitamine. Peale allkirjade kontrollimist esitatakse valideeritud allkirjad Euroopa Komisjonile ning neil on kohustus reageerida ja leida lahendus probleemile, mille Euroopa kodanikud tõstatanud on.
- Vastuse saamine. Kuue kuu jooksul annab komisjon teada, milliseid meetmeid kavatseb ta teie algatusega seoses võtta (kui üldse), ja selle põhjused. Vastus esitatakse teatise vormis, mille volinikud ametlikult vastu võtavad ja mis avaldatakse kõigis ELi ametlikes keeltes.
Kui komisjon leiab, et asjakohane vastus algatusele on õigusakt, alustab ta ametliku ettepaneku ettevalmistamist, sh avalikud konsultatsioonid, mõjuhinnangud jms. Seejärel esitab komisjon ettepaneku Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, kes peavad selle vastu võtma, et sellest saaks õigusakt. See ongi see samm, mis on komisjonil praegu tegemata mitme kodanikualgatuse puhul. Kui aga komisjon leiab, et mõni muu meede on probleemi lahendamiseks vajalikum kui seadusemuudatus, siis komisjon ei pea seadusandlikku ettepanekut esitama.
Loomus on aidanud koguda allkirju neljale Euroopa kodanikualgatusele.
Lõpp puuriajastule
Kodanikualgatuse “Lõpp puuriajastule” ehk “End of the Cage Age” eesmärk on lõpetada farmiloomade pidamine puurides Euroopa Liidus. Üle Euroopa on vangistatud puuridesse enam kui 300 miljonit siga, kana, küülikut, parti, vutti ja vasikat. Suur osa neist puuridest on sisustamata ja kitsad, mistõttu ei saa loomad vabalt isegi liikuda. “Lõpp puuriajastule” ei ole siiski lõppeesmärk, vaid üks samm õiges suunas.
Euroopa kodanikualgatus “Lõpp puuriajastule” algatati 2018. aasta septembris ja kogus aastaga üle 1,6 miljoni allkirja, millest ligi 1,4 miljonit valideeriti. Lisaks ületati minimaalse allkirjade arvu nõue 18 liikmesriigis. Eestis andis oma allkirja 3560 kodanikku.
Ei uimepüügile ja -kaubandusele
Kodanikualgatus “Ei uimepüügile ja -kaubandusele” ehk “Stop Finning – Stop the trade” nõuab ühiselt Euroopa Liidus haiuimedega kauplemise keelustamist ning nende ohustatud ja äärmiselt oluliste liikide kaitse suurendamist.
Haiuimede äri põhineb raiskaval ja ebaeetilisel tegevusel, mille käigus lõigatakse hai küljest uim ja visatakse loom tihti elusalt tagasi ookeanisse. Kuna haiuimi kasutatakse Aasia kultuuris traditsioonilises supis ja nende hind on turul kõrge, tegeletakse endiselt haiuimede lõikamisega ning Euroopa on maailma haiuimede turul üks suurimaid tegijaid.
Allkirjade kogumist alustati 2020. aasta jaanuaris ning allkirjade kogumist erandkorras pikendati, mistõttu allkirjade kogumine lõpetati 2022. aasta jaanuaris. Kokku saadi 1 119 996 valideeritud allkirja, sh 1488 allkirja Eestist.
Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa
Euroopa kodanikualgatus “Julmust vältiv kosmeetika – loomkatsetevaba Euroopa” ehk „Save Cruelty Free Cosmetics” nõuab kolme muutust:
- loomkatsete keelu tugevdamist kosmeetikatoodetel,
- ELi kemikaalimääruse muutmist nii, et oleks tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitse kemikaalide käsitlemisel lisamata uusi loomkatseid käsitlevaid nõudeid,
- teaduse moderniseerimist, et järk järgult loomkatsed kogu ELis lõpetada.
Kosmeetikatoodete ja nende koostisosade loomkatsed on ELis alates 2009. aastast keelatud ning loomadel testitud kosmeetikatoodete ja koostisosade müügi keeldki on ELis täielikult aasta 2013 märtsist rakendunud, kuid Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) nõuab uusi loomkatseid koostisosadega, mida tarbijad on juba aastaid ohutult kasutanud. Loomkatsed on ohtlikud, nende tulemused on eksitavad ja enamikul juhtudel ei ole need inimestele rakendatavad. Samas kannatavad ja surevad neis katsetes Euroopa Liidus igal aastal üle 10 miljoni looma.
Kodanikualgatuse käivitasid Cruelty Free Europe ja Eurogroup for Animals, mõlema liige on ka loomade eestkoste organisatsioon Loomus, ning Euroopa loomkatsete lõpetamise koalitsioon, Humane Society International/Europe ja PETA ülemaailmsete firmade The Body Shop ja Dove toetusel. Allkirjade kogumine algas 2021. aasta augustis ja lõppes täpselt aasta hiljem. Algatus kogus enam kui 1,4 miljonit toetusallkirja, millest kinnitati 1,2 miljonit, Eestis kinnitati 4361 allkirja.
Karusnahavaba Euroopa
Aasta 2022. mais kuulutati välja Euroopa kodanikualgatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe”, mis kutsub Euroopa Liitu üles keelama loomade pidamine ja surmamine ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemine Euroopa Liidus. Tänaseks on karusloomafarmide keeld vastu võetud 20 EL riigis, sh Eesti, karusloomafarmidest pärit naha või sellest tehtud toodete müüki ei ole keelustatud üheski. See on äärmiselt oluline selleks, et tööstus ei kolikslihtsalt Euroopa Liidu piiri taha.
Allkirjade kogumine lõpetati 1. märtsil, ametlikust tähtajast varem tänu rekordiliselt kogutud allkirjadele: 1 701 892 alla kümne kuuga, neist kinnitati üle 1,5 miljoni. Eestis koguti 5808 valideeritud allkirja.
Euroopa Komisjoni kaebas kohtusse loomakaitseorganisatsioon Compassion in World Farming loomakaitsealaste seadusandlike ettepanekutega venitamise pärast
2021. aastal võttis Euroopa komisjon pärast edukat Euroopa kodanikualgatust “Lõpp puuriajastule” kohustuse esitada enne 2023. aasta lõppu seadusandlikud ettepanekud ELi loomade puuris kasvatamise keelustamiseks. Ent komisjon on jätnud selle lubaduse täitmata, mistõttu algatas selle Euroopa kodanikualgatuse kodanikukomitee 18. märtsil kohtuhagi Euroopa Komisjoni vastu. (Kodanikualgatuse ja nüüdse kohtuhagi algatas loomakaitseorganisatsioon Compassion in World Farming põhjusel, et komisjon ei täitnud oma kohustust keelustada loomade pidamine puurides.)
Samamoodi on veninud ka teised mainitud Euroopa kodanikualgatused, mis tähendab, et nende probleemide lahendamine jääb suuresti tuleva koosseisu kanda. Euroopa Parlamendi valimised mängivad siin rolli, sest Euroopa Komisjoni presidendi valib pärast Euroopa Parlamendi valimisi viieaastaseks ametiajaks Euroopa Parlament ning parlamendi liikmed saavad oma ametiaja jooksul omakorda komisjoni survestada.
Peale seda jaotab valitud Euroopa Komisjoni president poliitilised portfellid volinike kandidaatidele. Esitatakse üks kandidaat igast ELi riigist. Volinikud tuleb kinnitada parlamendis, st ka volinike valimisele on praegustel valimistel mõju. Praegu peaks loomade heaolu eest vastutama tervise- ja toiduohutusevolinik, ent kuna tema nimes loomade heaolu isegi ei kajastu, siis jääb see tema töös tahaplaanile. Seetõttu ongi loomade heaoluga tegelemine vaja selgelt ka ametinimetuses välja tuua.
Kokkuvõttes on valimas käimine oluline seetõttu, et passiivsus toetab alati agressorit! Euroopa Parlamendile prognoositakse järsku parempööret, mis tähendab, et rohkem võimu koonduks konvervatiivsemate vaadetega saadikutele. Miks see on probleem? Nii nagu näeme Eesti näitel kehtib ka mujal – konservatiivsetel on tihtipeale ka looma- ja keskkonnavaenulikumad vaated. Selleks, et kaalukauss õigele poolele kallutada, on oluline, et me kõik annaksime oma panuse ehk oma hääle.
