Miks karude arvukust on vaja reguleerida?

Viimasel ajal on palju räägitud karudest. Inimesed kohtavad neid üha sagedamini ja kui kunagi oli karu nägemine haruldane, siis tänases Eestis on see üsna tavaline nähtus.

Karud on meie looduses olulised ja aukartustäratavad suurkiskjad, kuid nende arvukuse kontrollimatu kasv võib kaasa tuua tõsiseid probleeme nii inimestele kui ka ökosüsteemile tervikuna. Kuigi karude kaitsmine on vajalik, tuleb samavõrd tähelepanu pöörata sellele, et nende populatsioon püsiks looduse ja inimese jaoks tasakaalus. Paljud inimesed ei mõista, miks armsate mõmmikute arvukust on vaja reguleerida ning miks on oluline, et karud tunneksid inimese suhtes kartust.

Liigne arvukus põhjustab konflikte inimestega

Kui karude arv kasvab liiga suureks, hakkab nappima elupaiku, nad muutuvad julgemaks ja satuvad sagedamini inimasustusse ja selle lähedusse otsima toitu. See toob kaasa järjest rohkem kohtumisi inimestega – karud käivad kompostihunnikutes, prügikastides, mesilates, viljapuuaedades ja isegi inimeste talude ja elumajade hoovides. Need olukorrad on ohtlikud, sest karu on metsloom ja isegi näiliselt rahulikult ning „sõbralikult“ käituv loom võib olla ettearvamatu.

Karul peab säilima inimkartus

Inimkartus on karude ja teiste suurkiskjate loomulik kaitsemehhanism. Kui karu hakkab inimest seostama näiteks toiduga, muutub ta julgemaks ja hakkab aktiivselt inimasustust otsima. See on probleem, sest inimestega harjunud karu on palju ohtlikum kui metsikutes tingimustes elutsev suguvend või -õde. Selliseid loomi nn nuhtlusisendeid tuleb sageli hukata, mis on kurb, kuid vajalik meede inimeste turvalisuse tagamiseks. Seega on parem ennetada probleemi, hoides karude arvukust lubatud piires ja karusid metsikus keskkonnas ja inimesest eemal.

Mõju ökosüsteemile ja teistele liikidele

Liiga suur karupopulatsioon võib avaldada survet teistele liikidele. Näiteks võivad karud oluliselt mõjutada suure arvukuse korral põtrade populatsiooni, süües ära juurdekasvu.

Inimeste elukvaliteedi ja turvalisuse tagamine

Mitte ainult linnas vaid ka maal elavad inimesed peavad tundma end oma kodus ja koduümbruses turvaliselt. Kui karud liiguvad vabalt asulate läheduses, ei saa inimesed lubada lastel rahus õues mängida ega ise metsa sportima või  jalutama minna. See piirab inimeste liikumisvabadust ja võib tekitada pingeid looduskaitse ja kogukondade vahel.

See aga omakorda on pikemas perspektiivis ohtlik eelkõige karudele.

Kui karude arvukus on kontrolli all, saab leida tasakaalu looduskaitse eesmärkide ja inimeste vahel tagades neile turvatunde.

Reguleerimine ei tähenda hävitamist, vaid tasakaalu tagamist

Karude arvukuse reguleerimine ei tähenda nende massilist küttimist ega hävitamist. See tähendab läbi teadusliku seire jahilubade andmist teatud piirkondades ja vajadusel probleemsete isendite eemaldamist. Samuti on samal ajal oluline avalikkuse harimine, et inimesed ei toidaks metsloomi ega soodustaks nende inimasustusega harjumist.

Kokkuvõtteks

Karud kuuluvad meie loodusesse ja nende olemasolu on suur väärtus. Kuid selleks, et inimene ja karu saaksid kõrvuti rahumeelselt eksisteerida, tuleb karude arvukust jälgida ja vajadusel reguleerida. Karudel peab säilima loomulik hirm inimese ees – see mitte ei ole  kasulik ainult inimestele vaid eelkõige karudele endile. Looduse tasakaalu säilitamine tähendab mõnikord keeruliste otsuste tegemist, kuid lõppeesmärk on alati rahumeelne kooseksisteerimine.

Mitmete riikide kogemus näitab, et kui arvukust ei reguleerita jooksvalt, siis võivad probleemid kuhjuda. See toob kaasa karude maine kahjustumise ja nendesse negatiivse suhtumise. Kogukonnad kui nad ei saa riigilt tuge võivad hakata omi otsuseid tegema ja see ei pruugi olla asi, mida tahaksime.

Ootame ka meie otsustajatelt tarku ja väärtuspõhiseid otsuseid, mis põhinevad teadmistel ja tegeliku olukorraga arvestamisel. Emotsioonidel ja soovunelmatel põhinevad otsused võivad kaasa tuua väga suuri probleeme.

Viimase aja arengud teevad kogukonnad murelikuks ja valitseb teadmatus. Kas tõesti otsustajad ei näe ha ei tea, mis meie metsades ümberringi toimub? Me ju ei pea ära ootama seda, et keegi saaks viga. Probleemide ennetamine on alati targem, kui tagajärgedega tegelemine.

*Autor: Tõnis Korts, EJS tegevjuht