Foto: Kaarel Kaisel
Keskkonnaagentuur tegi kokkuvõtte kormoranide 2023. aasta arvukusest.
Möödunud aastal viidi kormorani loendused läbi teadaolevates kormorani kolooniates, seejuures koguti andmeid kahe seiretöö käigus – meresaartel pesitsevat kormorani asurkonda hõlmas seiretöö „Väikeste meresaarte haudelinnustik 2023. a.“ ning sisemaal asuvaid linde loendati „Linnukolooniad 2023. a.“ töö raames. Loendusel saadi Eesti haudeasurkonna suuruseks 39 981 pesitsuspaari, kuid loendamata jäänud kolooniaid arvestades võib see suurus hinnanguliselt olla 40 000–41 100 pesitsevat paari.
Loendustulemuste järgi asustab suurem osa pesitsevatest kormoranidest Liivi lahe Pärnumaa piirkonna (37%) ja Väinamere (24%) laidusid, sisemaal pesitseb 11% paaridest. Suurim koloonia asub Kihnu seirealal Anilaiul, kus loendati 4 000 pesitsuspaari. Üle 3 000-paarised kolooniad leiti ka Kadaklaiul (3 607) ja Sorgu saarel (3 274).
Asustatud kormorani kolooniad ning nende suurusklass.
Kormorani üldloendused on näidanud, et arvukusmudel kipub küll populatsiooni suurust mõnevõrra ülehindama, kuid see ei takista trendihinnangute kasutamist. Analüüsides arvukuse trendi 41 aasta jooksul (1983–2023, joonis), on kormorani Eestis pesitsev populatsioon tugevalt kasvanud. Eriti tähelepanuväärne on viimase 12 aasta (2012–2023) muutus – sel perioodil on liigi arvukus kasvanud keskmiselt 8,1% aastas. Kormorani arvukuse tõusu taga võivad olla väga mitmesuguseid põhjused: toitumiseks sobivate väikesemõõduliste kalade suur hulk, aga ka keskkonnamürkide keelustamine ja kliimamuutused.
Arvukusmudeli (1983–2023) ning loendustulemuse erinevus. Arvukusmudel (sinine) ja loendus (must).
