Suvi on just nüüd oma parimas hetkes. Inimesed naudivad soojust, valgust, vabadust ja muretust. Haigused ja nende ravimine on praegu ilmselt viimased asjad, mille peale mõelda.
Elu tööstusfarmides kulgeb paraku teises rütmis. Suurfarmide loomalapsed sünnivad kõledatesse, pimedatesse betoonpõrandatega aedikutesse või traatvõredega puuridesse – meeletusse ruumikitsikusse. Nad ei tea midagi elurõõmust, päikesest või värskest õhust.
Halbadest elutingimustest tingituna põevad nad tihti erinevaid viiruseid, haiguseid ja põletikke, mida ravitakse või tihti isegi ennetatakse antibiootikumidega.
Antibiootikumide üleliigne ja mitte-sihtotstarbeline kasutamine tööstusfarmides on suur probleem.
Loomade tegelikke pidamistingimusi parandamata, st haiguse tekitajaid likvideerimata, saavad tööstusfarmid antibiootikumide manustamisega küll ära hoida udara-, liigeste- või emakapõletike süvenemist, kuid see pole nendele probleemidele jätkusuutlik lahendus. Vastupidi – antibiootikumide üleliigne kasutamine on tõsine oht nii loomadele kui inimestele.
Antibiootikumiresistentsus – suur oht meie tervisele
Üleliigne ja ebaõige kasutamine põhjustab antibiootikumiresistentsust, mis tähendab, et antibiootikumid ei suuda enam teatud haigusi ravida. Tööstusfarmides tekkinud resistentsed bakterid võivad levida ka inimestele otsekontakti või keskkonnareostuse kaudu, muutes tulevikus antibiootikumidega haiguste ravimise keeruliseks. Antibiootikumiresistensus on ülemaailmselt üks peamisi surmapõhjuseid.
Täismahus artiklit “Antibiootikumikokteil Eesti loomakasvatuses” saad lugeda siit. Artikli kirjutas Kristina Kull, Viini Loodusvarade ja Maateaduste Ülikooli doktorant ning Nähtamatute Loomade vabatahtlik)
