Foto: Karl Jakob Toplaan
Avaldasime riikliku keskkonnaseire 2024. aasta tulemuste kokkuvõtte, mis annab laiapõhjalise ülevaate Eesti looduskeskkonnas toimuvast. Seire hõlmas laia teemade spektrit alates ilmast ja õhukvaliteedist, kuni elustiku mitmekesisuse ja mereseisundi hindamiseni.
Olulisemad tähelepanekud 2024. aastast:
Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,1 °C, mis on kogu mõõtmisajaloo teine kõrgeim tulemus. Veel soojem oli vaid 2020. aastal. Klimaatiline suvi kestis 4,5 nädalat tavapärasest kauem ning temperatuur püsis normist kõrgemal enamikus Eesti piirkondades. Ruhnu registreeris rekordilise aastakeskmise – 9,1 °C. Samal ajal jäi sademete hulk alla normi, välja arvatud juulis, mil tugevad sajud põhjustasid mitmel pool ajutisi üleujutusi.
Õhu puhtus paranes, ent saaste tipud püsivad
Üldine välisõhu kvaliteet näitas paranemise märke. Siiski esines kütteperioodidel ja tiheda liiklusega aladel ajutisi peenosakeste (PM10, PM2,5) piirväärtuste ületusi. Kõige kõrgem benso(a)püreeni sisaldus esines endiselt ahiküttega elurajoonides talvekuudel, eriti Tartus ja Kohtla-Järvel.
Põhjavesi on koguseliselt tasakaalus, kuid keemiline surve püsib
Põhjavee koguseline seisund oli jätkuvalt hea, vaatamata 6% alla keskmise jäänud sademetele. Keemiline kvaliteet viitas aga mitmetele riskidele, näiteks tuvastati pestitsiidide jääke 40 seirejaamas ja ravimijääke 13-s. Mitmes jaamas ületati joogiveele kehtivaid piirväärtusi. Kõrgenenud nitraadisisaldus on jätkuvalt seotud intensiivse põllumajandusega.
Järved ja jõed: toitainete surve jätkub
Siseveekogude seisund oli mitmel pool kesine või halb, eriti Lämmijärves ja väikestes madalates järvedes nagu Harku ja Vööla meri. Tüüpilised probleemid olid kõrgenenud fosfori- ja lämmastikusisaldus, madal läbipaistvus ning madal hapniku sisaldus vees. Võrtsjärv püsis heas seisundis ning fütoplanktoni kasv on pärast varasemat langust taas hoogustunud.
Merekeskkond ja tähelepanu rannikumerele
Avamerel ilmnesid paranemise märgid, näiteks hapnikuseisund süvakihtides paranes. Rannikumere seisund aga halvenes ja eutrofeerumine ja mitmed ohtlikud ained (nt elavhõbe elustikus) püsisid kõrgel tasemel. Haapsalu ja Pärnu lahte hinnati halba või väga halba seisundiklassi. Samas registreeriti Kõiguste piirkonnas rekordiline põhjataimestiku liigirikkus 31 liiki.
Männikute olukord halvenes
Metsaseire näitas hariliku männi seisundi jätkuvat nõrgenemist. Üle 60% vaadeldud puudest näitasid okkakadu. Lume- ja tormikahjustused olid eriti ulatuslikud Lõuna-Eestis. Samuti sagenesid kahjustused kaskedel, mille peamisteks põhjustajateks olid leherooste ja külmavaksikud. Kuuskedel täheldati stabiliseerumist, kuid ohtudeks on endiselt juurepess ja üraskid.
Elustikus nii uusi tulijaid kui taandumisi
Elurikkuse seire tõi esile uusi ööliblikaid, näiteks leiti Saaremaalt 4 liiki, mida Eestis varem polnud kohatud. Rekordiline oli ka kahe põlvkonnaga liikide osakaal, mis viitab kliimamuutuse mõjudele. Samas kahanes metsise arvukus. Positiivse näitena tõusis kõre sigimisedukus Harilaiul tänu toetavatele tegevustele.
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ning seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab vaatlusi, andmete kogumist, töötlemist, säilitamist, tulemuste analüüsi ja muutuste prognoosimist. Pikaajaliste programmide ja teaduspõhiste metoodikate alusel kogutud teave pakub usaldusväärset alust keskkonnaotsuste langetamiseks. Kui on tagatud järjepidev ja piisava sageduse ning katvusega seire, võimaldab see vajadusel kiirelt reageerida keskkonnas aset leidvatele muutustele, et hoida Eesti loodus kaitstuna ja kestlikuna.
- Loe lähemalt ja saa rohkem teada, mis seisus on Eesti keskkond: https://keskkonnaportaal.ee/et/riikliku-keskkonnaseire-programmi-2024-aasta-seiretulemuste-kokkuvote
- Seiretulemused on kättesaadavad keskkonnaseire andmebaasis KESE, mis pakub ligipääsu kõikidele seireandmetele ja -aruannetele.
- Lisaks leiab valminud ja valmivad peamiste valdkondade tulemusi tutvustavad videod Keskkonnaportaalist: https://keskkonnaportaal.ee/et/tutvu-keskkonnaseire-tulemustega
