Eestis on jaanuarikuu seisuga kütitud metssigu kokku 9 187. See teeb küttimismahu täitmise protsendiks 66. Lisaks on hukkunud 71 ja hukatud 53 metssiga.
EJS juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnul on selle sügise algusest jahimeestele selge, et planeeritud küttimismahtu ei ole 100 %- liselt võimalik täita. „Ja seda peaasjalikult selle tõttu, et algandmed küttimismahtude määramisel ei ole olnud täpsed, metssead on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt ning paljudes piirkondades ületab küttimismahu suurus metssigade arvukuse. Kuigi jahimehed ise hindasid eelmise hooaja lõpus metssigade arvukuse tõusu 1050 isendi võrra (4940) siis KAURi hinnangul tõusis arvukus 14 000 isendini. Loomulikult ei käi see kõigi piirkondade kohta. On ka mõned vastupidised näited.“ ütles Vahtramäe „Juba eelmisel aastal pingutasid jahimehed ja küttisid määratud 7800 asemel 9978 metssiga, mis oli võimalik, sest üle mitme aasta oli väga hea lumekattega talv. See näitas, et võimalusel kütivad jahimehed rohkem kehtestatud normist. Suhtumise taha siin asi kindlasti ei jää, sest metssiga on uluk millele jahti soovitakse teha.“ lisas Vahtramäe.
Kuigi detsembri lõpu seisuga oli kütitud 6566 siga ja jaanuaris lisandus kütitud sigu 2621, siis sellest ei piisa, et KAURi poolt soovitatud miinimum küttimismaht 14 000 täis saada. Tõenäoliselt ületavad jahimehed eelmise aasta küttimise, kuid see jääb ikkagi alla soovitule ja jääb umbes alla 11 000.
Veebruarikuus lisandusid väga rasked lumetingimused, mis tegi jahipidamise suures osas Eesti territooriumist võimatuks ja loomade suhtes ebaeetiliseks. Erandiks on siin Läänemaa ja saared, lumikatet peaaegu polegi. Paks lumekord sunnib metssead paigale, et energiat kokku hoida ja jälgi ei tehta. Rasked lumeolud ei võimalda ka küttidel metsas liikuda.
„Täpne metssigade arvukuse määramine ja tõese küttimismahu väljaselgitamine on väljakutse meile kõigile, nii jahimeestele kui ametnikele.“ ütles Vahtramäe. „Parim tulemus nõuab tihedat koostööd ja üksteise usaldamist. Eesmärk on meil üks: hoida metssigade arv kontrolli alla, peale jahihooaega 1 siga/ 1000 ha kohta, et hoida kuri haigus eemal farmidest ja metsast. Jahimeeste taha siin asi kindlasti ei jää “ lisas juhatuse liige.
