Foto: Foture
Toome ära jahimeestele informatsiooniks artikli Saksamaalt Brandenburgi Liidumaa Jahimeeste Liidu ametlikult kodulehelt. Mitmed probleemid on meil erinevad, aga on ka tendentse, mis on võrreldavad. Tundub näiteks, et jahimeeste ja metsaomanike probleemid on Saksamaal tunduvalt teravamad kui Eestis. Meil areneb väga asjalik dialoog. Samas sõraliste arvukuse vähenemine kiskjate ülisuure surve mõjul on ka meil teema, aga ka siin on erinevusi. Kindlasti ei tohi probleeme üks ühele võtta vaid peab arvestama taustsüsteemiga ja hinnanguid andes ja võrdlusi tehes peab nägema nn suurt pilti.
MLEUV avaldab 2024/25 jahihooaja küttimistulemused. Punahirv, tähnikhirv ja metskits vähenevad kohati endiselt dramaatiliselt. Põhjused on ilmsed: reguleerimata hundipopulatsioon ja metsapoliitika, mis teeb metsloomadest patuoinad.
- detsember 2025
(Michendorf, 5. detsember 2025) Eile avaldas Põllumajanduse ja Toidu, Keskkonna ja Tarbijakaitse Ministeerium (MLEUV) 2024/25 jahihooaja küttimistulemused, mis näitavad selgelt: Brandenburgi metsloomade asurkonnad on vabalanguses. Liidumaa jahimehed näevad oma hoiatuste kinnitumist – ja löövad häirekella.
Ministeeriumi andmetel on küttimistulemused punahirvel, metskitsel ja tähnikhirvel jätkuvalt märgatavalt vähenenud:
- Punahirv: –7% (438 isendit vähem kui eelmisel aastal)
- Tähnikhirv: –16% (1 430 isendit vähem kui eelmisel aastal)
- Metskits: –7% (3 577 isendit vähem kui eelmisel aastal)
Need langused ei ole lühiajaline nähtus, vaid peegeldavad tegelikkust juba üle kümne aasta. Paljudes liidumaa piirkondades on asurkonnad nii kokku kuivanud, et jahimehed ei suuda enam täita ametkondade kehtestatud küttimiskavasid. Seega on taas ühemõtteliselt ümber lükatud liidumaa ametkondade ja osa metsaomanike pidev jutt väidetavalt „liiga suurtest ulukiasurkondadest“.
Kaks põhjust on selgelt nähtavad – ja mõlemad on juba aastaid teada
Hundipopulatsioon on kontrolli alt väljunud
Brandenburgis on üle 1 500 hundi – tegelik arv on ilmselt ametlikest numbritest märksa suurem – ning surve metskitsele, punahirvele ja tähnikhirvele on massiivne. Kisklussurve ulatub mõnes piirkonnas tasemeni, kus stabiilne ulukipopulatsioon ei ole enam võimalik, ning seetõttu kasvab edaspidi ka surve kariloomadele.
Ebaõnnestunud metsapoliitika süvendab langustrendi
Selle asemel, et ühiselt lahendusi välja töötada, on aastate jooksul rajatud sõraliste kahjuks süüdistusnarratiiv. Mõned metsaomanikud ja liidumaa on forsseerinud poliitikat, mis seab üldistavalt „mets enne ulukeid“ ning ignoreerib ökoloogilisi seoseid.
Tarkade, integreeritud metsa ja uluki kontseptsioonide asemel on avalikult räägitud ulukiasurkondade peaaegu „välja juurimisest“ või „maksimaalsest vähendamisest“. See vaade on erialaselt vale ja ökoloogiliselt ohtlik.
Eriti kriitiline: punahirve geneetiline vaesumine
Brandenburgi punahirv – liidumaa suurim vabalt elav ulukiliik – on juba praegu geneetiliselt murettekitavas olukorras. Kunstlikult alla surutud arvukuse tõttu ähvardab geneetiline mitmekesisus veelgi kahaneda, mis pikemas plaanis tähendab reaalset väljasuremisriski. Tunnustatud ulukibioloogid räägivad juba väljasuremisprotsessi algusest, kui arengut ei peatata.
LJVB nõuab: ideoloogiast aitab – vaja on vastutustundlikku ulukipoliitikat
Sõraliste asurkondade hävitamine ei ole eduka metsauuenduse võti. Kestlik metsauuendus õnnestub ainult siis, kui metsa ja ulukit käsitletakse võrdselt, hunte reguleeritakse ning ulukimajandus naaseb faktipõhisele rajale.
Dr. Dirk-Henner Wellershoff, Brandenburgi Jahindusliidu (LJVB) president:
„See, mida me oleme aastaid ette kuulutanud, on nüüd mõõdetav reaalsus. Brandenburg kaotab oma suured ulukiliigid – ja poliitika vaatab pealt. Metsauuendus ei õnnestu ulukiasurkondade hävitamisega, vaid ainult intelligentse, ökoloogiliselt kooskõlastatud kooseluga. Ka meie punahirvel on õigus olemas olla.“
Seetõttu nõuab LJVB:
- hundihalduse strateegia kohandamist, sh püsivat arvukuse reguleerimist ja ülempiiri kehtestamist
- üldiste süüdistuste lõpetamist sõraliste aadressil
- ühiste, teaduspõhiste ja arukate metsa ja uluki kontseptsioonide väljatöötamist (sh alternatiivsed söödabaasid ning targad jahistrateegiad)
- punahirve geneetilise mitmekesisuse kaitset ulukikoridoride, ulukirahu-alade ja pikendatud jahikeeluaegade kaudu
Brandenburg vajab lõpuks ulukipoliitikat, mis mõtleb ökoloogiliselt, erialaselt ja pikaajaliselt – mitte ei tugine ühepoolsetele süüdlase otsingutele ja massiivsele asurkondade vähendamisele.
