Kliimaministeerium saadab täna Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, et tagada looduse kindel kaitse, selgus maaomanikele ja kestlik metsandus. Muudatustega täpsustatakse looduskaitse põhimõtteid ning täiendatakse metsaraie ja metsaistandike rajamise reegleid.
Üks olulisemaid muudatusi on riikliku looduskaitse eesmärgi seadmine 30 protsendile maismaast. Praegu on ühel või teisel moel riiklikult kaitstav 28,7% maismaast, mis hõlmab muu hulgas ranna- ja kaldakaitsevööndeid. Lisanduv 1,3% ehk umbes 60 000 hektarit on vajalik ohustatud niitude, soode, veekogude jt elupaikade seisundi parandamiseks.
„Loodusteadlaste hinnangul on 30 protsenti kaitset oluline eesmärk, et säilitada elurikkus ning parandada ohustatud liikide ja elupaikade seisundit,“ selgitas kliimaminister Yoko Alender. „Samal ajal annab muudatus maaomanikele kindluse, et riiklik kaitse on selgelt määratletud ja uusi piiranguid ei lisandu ootamatult.“
Kaitsealade lisamise ja välja arvamise ettepanekud teeb ministeeriumile Keskkonnaamet, kes jälgib ka 30% osakaalu. Kui vajadus on kaitse tõhustamiseks lisada uusi alasid, teeb amet ettepanekud vähemväärtuslike alade kaitse alt välja arvamiseks. Ettepaneku kaitse alla võtmiseks või kaitse lõpetamiseks saab teha Keskkonnaametile igaüks.
Täpsustatakse ka seda, mis juhtub, kui kaitsealadele on vajalik midagi rajada. Kui tegevuse laiendamine kaitsealale on vältimatu, määrab Keskkonnaamet hüvitusalad, mis lähevad samuti riikliku kaitse 30% arvestusse. Julgeoleku erisus luuakse esimese kategooria liikide automaatses kaitses juhul kui tegevus on vajalik rahva tervise või ohutuse huvides.
Muudatused hõlmavad ka metsade majandamist. Lageraielangi maksimaalne pindala väheneb seitsmelt hektarilt viiele ning raielankidel suurendatakse säilikpuude arvu, et tagada majandusmetsade kestlikkus ja ökosüsteemi stabiilsus. Kaitstavatel aladel keelatakse lageraie ja veerraie. Lubatuks jääb häil- ja aegjärkne raie, mille tingimusi tehakse loodussõbralikumaks. Juba kaitse all olevates Natura metsaelupaikades, kus seni oli raie ajutiselt keelatud, lubatakse küttepuude võtmine oma tarbeks kuni 5 tihumeetrit hektarilt aastas. Metsanduse ettenähtavuse tagamiseks annab
Kliimaministeerium edaspidi raiemahud RMK-le viieks aastaks ette, samuti eesmärgi väärindada Eesti metsadest pärit puitu võimalikult palju kohapeal.
„Metsalooduse hoidmiseks on suur osa olulistest aladest juba kaitse saanud. Veel näeme 30% sees vajadust kaitsta veel säilinud loodus- ja põlismetsa laigukesi, kuid seda vaid riigimaadel,“ sõnas Alender. „RMK suurenenud fookus riigimaade looduskaitsele ja taastamistegevustele annab väga olulise panuse kogu Eesti metsade heasse käekäiku ja on vähendanud vajadust täiendavalt erametsi kaitse alla võtta.“
Kvaliteetpuidu tootmiseks on plaanis lubada metsaistandike rajamine kasutusest väljas olevale põllumaale, kuid istandikke ei ole lubatud rajada väärtuslikule põllumaale, väärtuslikule püsirohumaale ega kaitsealale. Istandikele sobivaid maid on Eestis hinnanguliselt ca 76 000 ha.
„Metsaistandik on sarnane tavalisele majandusmetsale, erinevus on eelkõige juriidiline. Maaülikooli teadlased kinnitavad, et sarnane on Eestis ka tavalise majandusmetsa ja metsaindistiku elurikkus, seega ei maksa istandikke üleliia peljata,” ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming.
Metsandusandmete kvaliteedi parandamiseks on plaanis kehtestada raie lõpetamisest teatamise kohustus.
Tõusevad ka juriidilise isiku trahvimäärad: uued maksimaalsed määrad jäävad vahemikku 8000–200 000 eurot, kuna karistusõiguse põhimõtte kohaselt ei tohi rikkumine end ära tasuda. Praegu kehtivad maksimaalsed rahatrahvimäärad 2000–3200 eurot ei ole 18 aasta jooksul toimunud sissetulekute ja elukalliduse kasvu arvestades enam kahjude ennetamiseks piisavad.
Jahiseadust on plaanis täiendada nii, et Keskkonnaamet saab anda eriluba nuhtlusisendi küttimiseks ka jahihooajal. Samuti tõusevad jahi käigus keskkonnale tekitatud kahju määrad.
Eelnõudega on plaanis muuta looduskaitseseadust, jahiseadust, riigivaraseadust ja metsaseadust.
Pärast kooskõlastusringi Justiitsministeeriumiga plaanib Kliimaministeerium saata eelnõu Vabariigi Valitsusse. Kui Vabariigi Valitsus kiidab eelnõu heaks ja muudatused leiavad toetust ka Riigikogus, jõustuvad seadusemuudatused eelduslikult 2025. aasta jooksul.
Seotud lood:
LUGEJATE LEMMIKUD:
VIIMASED UUDISED:
