Septembrist oktoobrini on Eestis käimas punahirvede jooksuaeg: pullid muutuvad häälekaks ja aktiivseks, lehmade ümber tekivad haaremid ning sarvede ja häältega mõõtu võetakse eelkõige selle sügise perioodi tipul.

Jooksuajale iseloomulikud nähtused on hirvepullide kuuldavad möirged ning kogunemised lagendikel. Jooksuaeg sõltub palju ka ilmast ja populatsiooni olukorrast.

Isased punahirved kasutavad jooksuajal emastele ja vastastele endast ja oma võimetest teadaandmiseks möirgamist. Isased loomad võitlevad ka sageli õiguse eest emastega paarituda, harvad pole ka võitluse käigus saadud vigastused. Tugevaim isane saab omale kõik emased, keda võib haaremis olla 3-20.

Dominantsed isendid kogunevad jooksuajal emaste karjade juurde ning hoiavad väiksema potentsiaaliga isaseid eemale. Nii jäädvustati ka Hiiumaal Kõrgessaare jahimaadel videosse üks möirgav hirvepull ning taustal liikusid hirvelehmad ja noorloomad tema haaremina. Ainult dominantsed isendid hoiavad haaremeid, liigi võimekuse maksimum on umbes kaheksandal eluaastal.

Jooksuaeg on isenditele väga kulukas: pullid võivad kaotada märkimisväärse osa kehakaalust kiirelt kulutatud energia tõttu ning nende liikumine ja tähelepanu muutuvad, sest nad liiguvad rohkem, otsivad lehmi ja haagivad end vastastega kurnavatesse matšidesse. Selline käitumine muudab loomad tavapärasest aktiivsemaks ning liikuvamaks, mis omakorda võib suurendada kokkupõrkeohtu liikluses.