Foto: dallenstein, Wikimedia commons/Söödav rannakarp
Aasta linnu teadusuudisest saab teada, millised on arvutimudeli prognoosid auli arvukuse kohta, kui väheneb lindudele söögiks olevate karpide arvukus.
Aul on Läänemerel toiduahela tipus või selle lähistel, mistõttu sõltub ta otseselt või kaudselt ahela alumistest lülidest. Paraku on nappide andmete tõttu toitainete, taimede-loomade sigivuse ja kiskluse täpsete seoste teada saamine ja mõistmine keeruline. Siinkohal tuleb appi mudeldamine, mis võtab aluseks seni teadaolevad keskkonnanäitajad ja liigid ning prognoosib erinevate stsenaariumite võimalikkust.
Teadlased, teiste seas ka Tartu Ülikooli mereökoloogia professor Jonne Kotta, modelleerisid aulini kanduvaid Liivi lahe ökosüsteemi muutusi perioodil 1990–2007. Teadaolevalt on tegu esimese mudeldamisega, mis hõlmab vee eutrofeerumisega seonduva kogu toiduahela ulatuses planktonist tippkiskjani. Liivi lahes kahanes toitainete hulk uuritud perioodil ligikaudu 30%, seetõttu kahanes kogu lahe loomastik, eelkõige aga lahe edelaosa, ranniku ja Kura kurgu põhjaloomastik.
Millised olid mudeli prognoosid auli arvukuse kohta karpide biomassi vähenedes, saab lugeda aasta linnu teadusuudisest ja kuulata Vikerraadio saatest “Ökoskoop”.
Kord kuus ilmub aasta linnu lehel www.eoy.ee/aul teadusuudis, mis annab ülevaate auli eluolu ja käekäiku käsitlevatest teadusuuringutest. Teadusuudiseid saab kuulata ka Vikerraadio saatest “Ökoskoop”, mis on eetris esmaspäeviti kell 10.05.
Aasta linnu teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
