Foto: Rene Reisner
Uue ÜRO kokkuleppega seatakse varasemast täpsemad reeglid merekaitsealade moodustamiseks, mere geneetiliste materjalide kasutamiseks, merel toimuva majandustegevus keskkonnamõju hindamiseks ning teadmiste ja tehnoloogia siirdeks.
Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Eesti huvi tagada nii meile endale kui ka kõikidele teistele riikidele õiglane juurdepääs kogu inimkonna ühisvaraks olevale maailmamere elurikkusele.
„Kokkulepe loob eelduse, et mitte kellelegi kuuluvaid merealasid võtta kasutusele tuule- ja päikeseparkide, tehislinnade ning kalakasvatuste rajamiseks,“ lausus Reisner, kelle hinnangul võiks ka Eesti teadlased osaleda edaspidi maailmamere uurimises, Eesti ettevõtjad võiks aga olla huvitatud keskkonnale ohutu majandustegevuse arendusest avamerel.
„Tänapäeva tehnoloogia võimaldab meil sukelduda kõige sügavamatesse ookeanidesse, rajada merele tehislinnu või kasutada merest saadavat geneetilist materjali uute ravimite tootmiseks, samas pole sellist tehnoloogilist võimekust kõikidel riikidel. Selgete reeglite kehtestamine annab kindlustunde, et üksikute riikide huvi ei sea kogu inimkonnale kuuluvaid ühiseid merealasid ohtu,“ selgitas Reisner.
Paljud ookeanides asuvad saareriigid näevad uues kokkuleppes eeskätt võimalust säilitada ja hoida unikaalset ning väärtuslikku merekeskkonda, ent samas ka tagatist väikestele saareriikidele omase kestliku ja looduslähedase eluviisi jätkumiseks.
Kokkuleppe sisulised läbirääkimised lõppesid ÜROs selle aasta märtsis ning leppe tekst kiideti heaks juunis. 20. septembril avatakse lepe ÜRO peaassambleel ametlikuks heakskiitmiseks ja allkirjastamiseks. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud 60 riiki.
