Foto: Maris Sepp
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus edastas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele avaliku pöördumise, milles kutsub üles lõpetama kormoranide süstemaatiline tagakiusamine ning loobuma plaanist liigitada kormoran Euroopas kütitavaks linnuks. Loomus rõhutab, et ühegi liigi – ega veelgi vähem üksikute loomade – tapmist ega kahjustamist ei saa õigustada majanduslike huvide või eelarvamustega.
Viimasel ajal sagenenud üleskutsed kormoranide arvukuse piiramiseks põhinevad emotsioonidel, hirmul ja müütidel, mitte teaduspõhisel infol ega loomadega arvestaval lähenemisel. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi värske uuring kinnitab, et kormoran ei ole rannakalapüügi vaenlane, vaid täidab Läänemere tasakaalustamisel kriitilist rolli. Loomus juhib tähelepanu ka sellele, et eetilisest vaatenurgast oleks kõige tõhusam ja õiglasem lahendus jätta kalad üldse püüdmata ning vähendada inimtegevusest tulenevat survet nii kaladele, neid söövatele lindudele kui ka keskkonnale terviklikult.
“On kahetsusväärne, et ajal, mil räägime teaduspõhisest poliitikast, tehakse otsuseid kormoraniviha ja populistlike väidete põhjal,” ütles Loomuse esindaja Farištamo Eller. “Kormoran on osa meie loodusest ja tema roll ökosüsteemi sanitarina on hindamatu. Meie kohus on kaitsta liike, kes aitavad hoida Läänemere tasakaalu.”
Vastupidiselt levinud arvamusele ei vali kormoran saaki “poeleti põhimõttel”, vaid toitub liikidest, keda on veekogus kõige rohkem. 2024. aasta toitumisuuringu kohaselt moodustasid kormoranide suvise toidulaua peamiselt võõrliik ümarmudil (67%), kes paraku hävitab kohalike kalade marja ja vaesustab põhjaelustikku ning väikekiskja ogalik (19%), kelle kõrge arvukus avaldab survet ahvena ja haugi noorjärkudele.
Loomus teeb ettepaneku:
- lõpetada toetus kormorani kütitavaks linnuks liigitamisele Euroopa Liidus,
- lõpetada kormoranide pesitsuse vägivaldne häirimine nagu munade õlitamine.
Loomus juhib tähelepanu asjaolule, et viimase 20 aasta jooksul ei ole Liivi lahe kalapüügi mahud kormoranide tõttu vähenenud. Vastupidi – Väinamerel on saagid oluliselt kasvanud ning Kihnu ja Matsalu seirepunktide andmed näitavad selget tõustrendi saagikuses ja see on toimunud paralleelselt kormoranide arvukuse tõusuga.
