Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.
Iirimaa meediakanal RTÉ Investigates andis välja dokumentaalfilmi “Live Exports: On The Hoof”, mis kajastas loomade väärkohtlemist Iirimaa kogumiskeskuses ja kannatusi eksportimisel väljapoole ELi. Kaadrid näitavad, kuidas vasikaid peksti ning kõrvu- ja sabapidi veoautodest välja lohistati. Samuti näidati, kuidas surnud vasikad jäeti elusloomade sekka. Tingimused veoautodes on niivõrd kehvad, et vasikatel ei ole isegi ruumi pikali visata, kuna kolmele korrusele on kokku pressitud kuni 300 vasikat. On selge, et need noored loomad seisavad silmitsi vedelikupuuduse, nälja, stressi ja hooletusse jätmisega.
Saade uuris ka kolmandatesse riikidesse eksporditavate loomade saatust. Kui tuhandeid loomi eksporditakse otse Iirimaalt näiteks Marokosse ja Iisraeli, siis osa saadetakse Hispaaniasse, Ungarisse ja Rumeeniasse, misjärel peavad nad taluma edasisi reise Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Idasse. Tegu võib olla uskumatult pika teekonnaga.
Need ei ole paraku ainukesed juhtumid. Oktoobrikuus suri 69 tiinet mullikat, kes olid Bulgaaria ja Türgi piirile rohkem kui neljaks nädalaks kinni jäänud. Kuna lehmad olid pärit Saksamaalt Brandenburgist, kus levib epideemiana lammaste katarraalne katk, siis Türgi ei võtnud loomi vastu, samas ELi seadusandlus ei lubanud loomi ka ELi tagasi tuua. Mitmed loomad surid veokis valitsevate kohutavate tingimuste tõttu. Ellu jäänud lehmad tapeti lõpuks ilma igasuguse uimastamiseta.
Lisaks sellele jäid Bulgaaria ja Türgi piirile pidama ka 47 lehma, kellest kaks surid. Türgi võimud keelasid Rumeeniast pärit veokil Türgisse siseneda Rumeenias Constanțas puhkenud väikemäletsejate katku puhkemise tõttu. Loomad on piiril nüüdseks olnud juba ligi kaks nädalat.
“Julmus, mis toimub põllumajandusloomadega, on suuresti inimeste silmade eest peidetud ja see on taotuslik. See ei tohiks nii olla,” sõnas Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Neid juhtumeid tuleb ilmsi pidevalt ja need on šokeerivad, ent ei tohi unustada, et need ei ole erandid. Tegemist on transporditavate loomade reaalsusega ning sellist asja ei saagi mingi valemiga teha ilma julmuse ja kannatusteta, sest inimese tahe saada kasumit loomade elu arvelt on siin selgelt prioriteediks.”
Pikki vahemaid transporditakse loomi ja Eestist. Organisatsioonide Eurogroup for Animals ja Compassion in World Farming 2023. aasta aruande “A data dump of suffering: The EU’s long-distance trade in farm animals exposed” põhjal transporditi aastatel 2021-2023 Eestist Türki vähemalt 2282 veist, kelle keskmine transpordi pikkus oli 5 päeva ja 11 tundi, ning lisaks transporditi Eestist ka võõrumata vasikaid Itaaliasse ja Madalmaadesse. Maalehe andmetel müüakse Eestist välja ca 5000-6000 tõuveist, valdavalt kolmandatesse riikidesse, ca 8000 nuumveist ja 30 000 pullvasikat ning lisaks tapaveiseid meie lähiriikidesse.
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus leiab, et elusloomade pikamaa transport tuleb lõpetada, sest loomade heaolu pikamaa transpordil ei ole võimalik tagada olenemata sellest, kui rangeid piiranguid sellele peale panna. Elustranspordi piiramist toetab ka Eesti rahvas – Eurobaromeetri andmete põhjal leiab 69% Eesti kodanikest, et tuleks piirata sõiduaega elusloomade ELi-sisesel või EList väljapoole transportimisel.Hetkel on elusloomade transporti käsitlev määrus kõne all ka Euroopa Parlamendis ja Nõukogus ning omapoolse sisendi esitas Loomus käesoleva aasta veebruaris.
