Lindude kaitsmiseks ja elurikkuse tagamiseks tuleb kehtestada metsaraie keeld kogu pesitsusperioodi jooksul.
Metsalindude arvukus on alates 1983. aastast vähenenud igal aastal 1%, mille üks põhjus on liigintensiivne metsaraie, eriti pesitsusperioodil. Tartu Ülikooli uuringu andmetel hukkub Eestis igal aastal vähemalt 80 000 linnupoega pesitsusperioodi ajal toimuva metsaraie tõttu.
Riigimetsade haldaja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on riigimetsades kehtestanud raierahu vaid 15. aprillist kuni 15. juunini, eelmisel aastal 30. juunini. “Kahjuks on RMK oma intensiivse kommunikatsioonikampaaniaga tekitanud avalikkuses veendumuse, et riigimetsades ongi pesitsusrahu pidamisega korras,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Tegelikult aga on see periood liiga lühike ja ebapiisav. Groteskne on ka, et erametsades kohustuslikku raiekeeldu pesitsusperioodil üldse pole, kuid õnneks paljud, eriti väikemetsaomanikud seda siiski peavad.”
Kohustusliku pesitsusrahu kehtestamist on Eesti Ornitoloogiaühing nõudnud 1999. aastast alates ning ühingu juhataja on öelnud, et pesitsusrahu tuleb pidada perioodil 15. märtsist kuni 31. augustini kõikidel kaitsealadel. Kompromiss, mis säästaks majandatavates metsades suure osa pesitsevaid liike, on raiekeeld 1. aprillist kuni 31. juulini.
Pesitsusrahu on läbi aastate nõudnud ka teised ühendused, aastal 2021 algatas Päästame Eesti Metsad MTÜ rahvaalgatuse “Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!”, millele kirjutas alla 5507 inimest ja liitus 46 vabaühendust, nende hulgas ka Loomus. Seejuures näitas Turu-uuringute AS uuring, et kevad-suvise pesitsusrahu kehtestamise poolt nii riigi- kui erametsades on 93% elanikest.
Loomus loodab, et uus Riigikogu koosseis kirjutab pesitsusrahu ka Looduskaitseseadusesse sisse ja loob sellega õigusselguse inimestele ning rahu pesitsemiseks lindudele.
