“Hulkurid” pakub võimaluse heita pilgu peremeheta ringiuitavate koerte igapäeva. Lavastaja Elizabeth Lo järgneb kaameraga peamiselt kolmele Türgi suurimas linnas ulualust otsivale neljakäpalisele. Neid võiks nimetada kodutuiks, ent õigupoolest on nende koduks kogu Instanbul.
Linna tänavaid täitvate koertega on võimud pidanud julma lahingut juba enam kui sajandi jooksul, ent loomade tapmise vastased protestid tõid kaasa seadusemuudatuse, mille kohaselt on kodutute koerte eutaneerimine või vangistamine keelatud. Enim ekraaniaega on tänavakoer Zeytini päralt, kellest on kujunenud kohalike tänavalaste lemmikloom.
Nunnut perefilmi siit aga oodata ei maksa – koerte pilgu ja koos nendega kaamerasilma ette jääv linnas lokkav sotsiaalne ebavõrdsus, meeleavaldused ja mahajäetud hoonetes liimi nuusutavad lapsed. “Hulkurid” keerabki peegli tagasi vaataja suunas, küsides, kas ja kui palju paremad me õigupoolest oma neljakäpalistest kaaslastest oleme? Tänavakaadreid katkestavad mitmed ajaloost pärit tsitaadid, kõige sagedamini Antiik-Kreeka filosoofilt Diogeneselt, kes mahitab koertele mitte ülalt alla vaatama, vaid neilt õppima.
Filmi saad järelvaadata SIIT
