Ilmad on palavad ja oodatud suvine vaheaeg lasteaialastel ning koolijutsidel kohe käes. Pealinna Sikupilli, Asunduse, Pae, Pallasti ja Kivimurru lasteaiad ning Kadrioru Saksa ja Pae Gümnaasiumite rahvas otsustas aga enne lustima minemist teha üks suur-suur heategu loomadele – koguti taas toidupoolist. Traditsiooniliselt ulatati abikäsi Loomapäästegrupp MTÜ hoolealustele. Märtsikuul aitasid meid aga Päikesejänku lasteaia mudilased. Nende poolt antud toidupoolis on juba ammuilma nahka pistetud ja lausa patt, et see vahva lemmikloomapäeva ürituse kajastus toona tegemata jäi. Väikesed päästjad said proovida loomapäästeautos puuris istumist, mis oli tõeliselt lõbus atraktsioon ja samuti said rooli keerata ning panna vilkureid tööle. Paljud lubasid suureks kasvades meile appi tulla ja rääkisid ka oma lugusid kuidas nad kedagi ära on juba päästnud.
Kevadine toidupakk sai ülisuur ja sedapuhku palusime taas esmajoones kiisudele mõelda, sest millegipärast tuntakse koertele palju rohkem kaasa kui hiirekuningatele. Nii vähemalt tundub. Näiteks palusime sel nädalal toetada kahe kiisu operatsioone, aga kolmelt inimeselt laekus kõigest 65 eurot, kuigi vajaminev summa kiskus sinna kolme tuhande kanti. Olge te tänatud Tanel Kümnik, Roman Petrašvili ja Reeme Unnuk. Nuta, naera või hakka viimases hädas enese organeid müüma, aga nüüd kratsime kukalt kuidas võlgenvus kliinikute ees kaelast ää saada. Ühe arvega on tegelikult juba kõik korras ja küllap saame ka ajapikku teisega hakkama, aga see on hea võrdlus näitamaks inimeste liigilisi eelistusi.
Kellele me selle toidu jagame? Esmajoones saavad abi need hoiukodud, kus kõige rohkem meie loomi peavarju on leidnud. Kristiina Pärgma juures on neliteist kiisut, kes uut kodu siiani otsivad ning tema sai kassitoidust ja liivast kõige vägevama portsu. Suurim koerte santlaager on aga LPG juhi Riina Pernau elamises Muhumaal ja nüüd ei pea ka tema vähemalt suve lõpuni muretsema mida kutsadele söögiks anda. Veel on meie hingekirjas “Memme ja taadi-projekti” raames loovutatud kass Evelyn ja koer Tibi. Ka nende eakad perenaised said suured-suured kotid hää ja paremaga. Tõsi, Tibi pole veel oma osa kätte saanud, sest sõitis Hiiumaale suvitama, aga kui mõni hea inimene sinna teel on, siis võtku palun minuga ühendust ja annan ka temale mõeldud toidukoti kaasa.
Ülejäänu läheb ühingu vabatahtlike vahel jagamisele, sest väga paljud koerad-kassid, kes endale uut kodu ei leidnudki, said uue võimaluse just nende suure südamega inimeste juures. Ja päris kindel ports jääb tuleviku patsientide tarbeks – haigemajas ei taha meist keegi olla ja ka loomadel on selline stress, et söögiisu kaob sootuks ära. Siis kulubki just selline peenem suutäis marjaks ära, et neid sööma meelitada.
Suur aitäh armsad lapsed, nende vanemad ja mõistagi õpetajad, kes seda kõike organiseerisid. Nii mõnigi õpetaja ütles, et heasüdamlikkus loomade vastu on nende majas väga oluline teema ja see on laste jaoks väga tähtis. Seda oli soe kuulata ja ikka maast madalast saavadki need põhitõed selgeks, mitte vanast peast. Olge te kõik veelkord tuhandest tänatud!
