Seaduse jõustumisel tohib huskysid pidada kolm korda lühema keti otsas/ Foto: Loomapäästegrupp
“AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks,” esitati Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) ja Loomapäästegrupi (LPG) poolt 2020 aasta augustis. Seda algatust toetas oma allkirjaga 7191 inimest ning 51 mittetulundusühingut ja ettevõtet. Kõik loomasõbrad olid lootusrikkad, aga siis tekkis suur vaikus. Kokkuleppe kohaselt pidid konsultatsioonid jätkuma kuniks täiesti juhuslikult viimasel sekundil selgus, et parandusettepanekuid ei arvestata ja eelnõu on juba kooskõlastusringile saadetud. Loomakaitsjate väitel üks parandus siiski tehti ja see lubab tulevikus nn veokoeri lausa kahemeetrise keti otsa aheldada.
“Maaeluministeeriumi menetluses oleva eelnõuga sisuliselt soovitakse seadustada kelgukoerte ehk ärilisel eesmärgil peetavad koerte väärkohtlemist. Täna kehtiv õigus lubab eranditult kõiki koeri pidada ketis selliselt, et neile on tagatud minimaalselt 40 ruutmeetrit liikumisala. Väiksem liikumisala, sh kui koera kett on vaid 2 meetri pikkune, kvalifitseerub täna seaduse rikkumiseks,” ütles Eestimaa Loomakaitse Liidu jurist ja juhatuse liige Pille Tees ning lisas, et muudatusega luuakse erand ärilisel eesmärgil peetavatele veokoertele ja seadustatakse nende püsiv pidamine lühikese keti otsas. “Seletuskirjas on tuginetud ka loomapidaja vajadusele kuludelt kokku hoida ning seega soodustab ministeerium seda kokkuhoidu otseselt koerte heaolu arvelt.”
“Meile valetati taas näkku ja lasti kõik allakirjutanud labaselt üle ning olgu see teistele õpetuseks – Eesti riik ei ole oma kodanikele usaldus- ja võrdväärne partner,” on nii ELL-i kui LPG asutajaliige ja aktsiooni eestvedaja Heiki Valner pettunud. “Olen ammu rääkinud, et riigi osalusel toimuvad koosolekud on ajaraisk, kus ainult mängitakse “rahva kaasamist ja osalusdemokraatiat” kuid tegelikkuses pole ühiskonnal võimalustki midagi muuta ja seda räägin ma oma 15 aastase loomakaitsja kogemuse põhjal. Või vaadake metsanduses toimuvat – väga paljud, lausa tohutu inimmass on vastu, aga muudkui arutavad ja “kaasavad” kuniks langeb viimane puu!”
Loomakaitsjad väidavad, et eelnõu seletuskirjas on otseselt valetatud ja toovad välja järgmised lõigud:
1) Ettepanekud muuta määruses nr 76 sätestatud koerte pidamise nõudeid on esitanud kollektiivse pöördumise „Aitab! Rahvaalgatus loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks” koostajad. Kollektiivses pöördumises esitatud muudatusettepanekutega on eelnõus osaliselt arvestatud.
Tegelikkus: Aitab kampaania raames esitatud rahvaalgatuses, mille allkirjastasid tuhanded inimesed, on ettepanek tehtud otseselt koerte püsivalt ketis pidamise keelamiseks. Muudatus on seega otseses vastuolus nii ettepanekuga, aga ka täna kehtiva õigusega (Määruse § 10 – https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021010).
2) Eelnimetatud muudatusettepanekud on kirjalikult ja töögruppides läbi arutatud veokoerte pidajatega, Eesti Kennelliiduga ja loomaõiguslastega ning ettepanekutega arvestamine on kokku lepitud.
Tegelikkus: Ühtegi loomakaitseorganisatsiooni pole kaasatud ega midagi sellist loomakaitsjatega kokku lepitud. ELL sai juhuslikult detsembri lõpus teada, et midagi sellist kavandatatakse ja haaras ise initsiatiivi. ELL-le vastati ministeeriumist, et tegemist on vaid tööversiooniga ja kaasatud on vaid veokoerte ühenduse kõneisik Margus Harak ja Eesti Kennelliit. ELL-i mistahes aruteludesse ei kaasatud ega ka teisi loomakaitseorganisatsioone. Vaatamata sellele, et ELL-le öeldi, et tegemist on tööversiooniga, on sisuliselt sama versioon avaldatud eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks. ELL-le anti tähtaeg reageerida 10 päeva jooksul. Samal ajal pole MeM ise ELL teabenõudele ega selgitustaotlusele vastanud.
1) Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Nõukogu lemmikloomade kaitse konventsiooni (Strasbourg, 13. november 1987) põhimõtteid.
Tegelikkus: Konventsiooni artikkel 9:
1. Lemmikloomi ei tohi kasutada reklaamis, meelelahutuses, näitustel, võistlustel ja muudel sedalaadi üritustel, välja arvatud juhul, kui:
a) korraldaja on loonud sobivad tingimused lemmikloomade kohtlemiseks vastavalt artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja
b) ei ohustata lemmikloomade tervist ja heaolu.
2. Ei tohi kasutada aineid, ravi või vahendeid lemmikloomade loomuliku jõudluse suurendamiseks või vähendamiseks:
a) võistluse ajal
b) muul ajal, kui see võib ohustada looma tervist ja heaolu.
Artikkel 4 lg 2:
a) annab loomale piisavas koguses sobivat toitu ja joogivett;
b) kindlustab sobivad võimalused kehaliseks liikumiseks;
c) võtab kasutusele kõik mõistlikud abinõud, et vältida looma põgenemist;
Seega konventsioon ei võimalda kehtestada heaolu nõuete osas erandeid ärilisel eesmärgil peetavatele koertele ning kohustab vahetult nii kaubanduslikul kui erahuvist lähtuval eesmärgil peetavatele loomadele tagama ühetaolised heaolu nõuded.
Eestimaa Loomakaitse Liidu juristist juhatuse liige Piret Tees lisab täiendavalt juurde, et kentsakal kombel on õigusloome selle “kelgukoerte pisiasja” reguleerimiseks toimunud välgukiirusel, kuid juba pikka aega ehk alates 01.12.2021 pole Põllumajandus- ja Toiuduameti (PTA) järelevalve spetsialistidel õigust nõuda lemmikloomapidajalt lemmiklooma marutaudivastast vaktsineerimist, milline õigus ja kohustus oli reguleeritud loomatauditõrje seaduses, mis veterinaarseaduse jõustumisel kehtetuks tunnistati, aga seda regulatsiooni üle ei viidud ja kes teab millised regulatsioonid veel tauditõrjet puudutavas osas välja jäeti?”
Loomakaitsjad on teinud Maaeluministeeriumile teabenõude, millele vastust pole veel saabunud. Püsige lainel, sest Loomaveeb hoiab teid esimesena uute arengutega kursis.
Seaduse jõustumisel ei pea koerte omanik enam aedikute ehitamise peale raha kulutama/Foto: Loomapäästegrupp
