10.02 oli Ida raadio eetris Loomade Hääle järjekordne saade, teemaks selle aasta kala angerjas, aasta lind kormoran ja aasta loom põder.
Saadet kuula järele siit.
Põhilised küsimused, mis panid konkreetset arutelu pidama:
Põder – palju räägitakse, et põtru on metsadest järjest vähem – miks?
Angerjas – miks ei ole kriitiliselt ohustatud liik ikka veel kaitse all?
Kormoran – mis annab hoogu selle imepärase liigi vaenamisele ja kuidas saaks seda ikkagi vähemaks?
Inimene elamas koos teiste liikidega – mismoodi seda teha?
Saate külalisteks olid: Mati Kose (biooloog, looduskaitsja, loodusfotograaf), Herki Tuus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja) ja Bert Rähni (loodusgiid). Saadet juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.
Loomuse vabatahtlik Ksenia Romanova tegi saatest lühikese kokkuvõtte.
Bert Rähni tutvustab põtra: põder on taimtoiduline loom, kes elab metsades ja eelistab mitmekesist taimestikku. Tema peamine “rootsi laud” on puukoor, eriti männikoore söömine, kuid ta toitub ka teistest puuliikidest. Liik valiti aasta loomaks ilmselt seetõttu, et tema populatsiooni ja looduskeskkonnale avaldatava mõju osas on palju vastuolulisi arvamusi. Mõned peavad põtra ökosüsteemi oluliseks osaks, teised aga kiruvad lühinägelikult, sest oskavad temas vaid ohtu metsamajandusele näha. Probleem aga ei ole põtrades, vaid ikka inimeses ja inimese ahnuses.
Herki Tuus räägib angerjast – ainulaadsest kalast, kes rändab Eestisse Atlandi ookeanist. Euroopa angerja elutsükkel on põnev hõlmates pikki rändeteid. Angerjas on kriitiliselt ohustatud liik, kelle kaitsmiseks on rahvusvahelisel tasandil juba kehtestatud meetmei, kuid neist ei piisa. Tuleb teha rohkem. Praegu hõlmavad peamised angerja kaitsemeetmed looduslike elupaikade taastamist, kunstlike kudemispaikade loomist, ebaseadusliku püügiga võitlemist ja teadusuuringute laiendamist. Samuti töötavad ametivõimud selle nimel, et parandada jõgede ja veekogude ökosüsteeme, et võimaldada angerjal takistusteta rännata. Vaja on aga saavutada olukord, kus angerjate püük ja müük oleksid kõikjal keelatud. Eestis tuleks ära lõpetada ka ümberasustamine, sest praegu tehakse seda vaid sotsiaalmajandusliku meetmena.
Mati Kose räägib kormoranist, kes on veekogudel elav lind. Kormoranid on suurepärased sukeldujad ja toituvad peamiselt kaladest. Kormorani arutelu läks saate jooksul päris tuliseks ja kahjuks sai saate aeg otsa ning palju jäi ka rääkimata. Oluline on siinkohal välja öelda, et kormoran on Eestis pärismaine liik ja ta on maailmas elanud tohutult kaua, miljoneid aastaid. Kormoran sööb kala, aga süüdistused nagu sööks kormoran inimeste eest kala ära, on printsiibilt vildakad. Miks ja kuidas kormoranidega ikka on, kuula saatest, samuti soovitame lugeda korduma kippuvate küsimuste vastuseid siit.
