Loomade Hääle saade Ida Raadios 20. novembril, saatekülalised on Kevin Palmets ja Marta Velgan ja saatejuht Sirli Kivaste. Kokkuvõtte kirjutas Loomuse info koordinaator Maaja Mäll. Saadet kuula järgi siin.
Sirli KIvaste vestles Kevin Palmetsa ja Marta Velganiga, kellega vesteldi MTÜ Loomuse ja TLÜ Haridusteaduste Instituudi üliõpilasnõukogu poolt TLÜ akadeemilises raamatukogus korraldatud konverentsist “Loomade kuvand ühiskonnas vs tegelikkus”.
Marta Velgan on perearst ja TÜ õppejõud, kes on olnud pikaaegne vegan. Konverentsil osales ta paneeldiskussioonis “Mis motiveerib hakkama ja jääma veganiks”. Kevin Palmets on TLÜ tudeng, kes õpib bioloogia ja inimeseõpetuse õpetajaks ja aitas konverentsi korraldada.
Marta Velganile avaldas muljet konverentsil esinejate valik, teemapüstitused ja paneelid. Tema meelest oli kõige olulisem sõnum konverentsist see, et veganina aitab jääda ellu kogukond – kuuluvustunne ja ümber on inimesed, kes kogevad sama. Samas leidis ta, et antud teemale oleks vaja palju laiemat kõlapinda, sest paratamatult jõuavad sellised konverentsid peamiselt nende inimesteni, kes juba teemast huvitatud on.
Kevin tunnistas, et on selle teemaga kokku puutunud pigem kaudselt. Viimasel ajal on ta proovinud kauplustes vältida suurte lihatööstuste tooteid ja valida alternatiivseid tooteid. Konverentsi puhul meeldis talle mitmekülgsus ja et see ei olnud liiga fokusseeritud. Kuna ta töötab ka õpetajana, siis peale konverentsi järgmisel päeval uuris ta õpilaste käest, kui teadlikud nad antud teemast on, näiteks kui palju meil on põllumajandusloomi, et inimesed saaksid liha süüa. Ta lähenes õpilastele selle nurga alt, et millised on mõjud inimese tervisele, kui tarbida liha.
Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde.
Sirli Kivaste arvas, et ehk ei peaks alati ütlema välja, et taimne toit on “vegan”, sest see võib osadele inimestele tekitada bloki. Ta uuris ka, et miks on tarbimisharjumuste muutmine niivõrd raske. Kevin arvas, et inimesed jäljendavad ikka sellist toitu, millega nad on harjunud ja väga paljud inimesed ei olegi taimsed toite proovinud ja katsetanud. Samuti häirib inimesi see, et veganvalikud on tihti kallimad. Ta arvas ka, et vanema generatsiooni inimestele hakkab sõna “vegan” vastu. Kui teha taimetoidust normaalsus, mitte ei rõhutaks erisusi veganite ja lihasööjate vahel, oleks see tema meelest efektiivsem. Marta Velgani sõnul on kõige olulisemad väärtused, sest kui inimese jaoks on näiteks loomadest või keskkonnast hoolimine oluline, siis ta ei loobu nii kergekäeliselt veganlusest.
Sirli ütles, et ta on mõelnud sellest, et tõenäoliselt kõik lapsed armastavad loomi, kuid mingil hetkel see kaob. Ta sooviski saatekülaliste käest teada, millal ja miks see juhtub. Kevini meelest algab kõik sellest, et lastel on liiga vähe kontakte loomadega, eriti nendega, keda inimesed söövad. Marta sõnul oleneb väga palju sellest, kuidas lastele asju juba lasteaias ja koolis räägitakse. Tavaliselt ei räägita neis kohtades loomadest kui elusolenditest.
