Foto: Nordic Safari Club/Facebook
Lõuna-Aafrika maaomanik annab looduskaitsjatele ära 15 elevanti, kes hoolitseks nende eest ja leiaks nende haldamiseks muid alternatiive kui küttimine.
Põhjamaade jahindusorganisatsioon Nordic Safari Club saatis looduskaitsjatele avaliku kirja, kus pakub neile leidmaks alternatiivi kuidas üleasustatud keskkonnas elevante kasvatada ja neid majandada mitteletaalsel viisil.
Lõuna-Aafrika maaomanik on lahkesti otsustanud kinkida umbes 15-liikmelise terve elevandi perekonna neile, kes suudavad pakkuda loomadele sobivat pikaajalist elupaika ja mitteletaalset majandamisviisi. Elevante soovitakse ära anda, kuna praegu on seal elevandi populatsioon muutunud liiga suureks. Piirkonnas pole ka piisavalt toitu praeguse hulga elevantide pikaajaliseks ülalpidamiseks.
Küll aga tuleb soovijal elevandid transportida sobivasse elupaika omal kulul 2023. aasta mai lõpuks. Samuti mainitakse, et tõenäoliselt antakse tasuta elevante kõigile, kes tulevad välja elujõulise pikaajalise lahendusega. Võimalik on ka see, et neid antakse ära lausa tuhande ringis.
Kui elevante vastu ei võeta, vähendatakse elevantide arvu juba tõestatud viisil. Mis tähendab seda, et elevandid kütitakse ja töödeldakse tarbimiseks lihaks.
Praeguseks on jahimeestele tulnud vaid üks vastus briti poliitikult Roger Galelt, kes küll paraku tõsiseltvõetavat pakkumist ei teinud.
Taust
Aafrika elevant on klassifitseeritud ohustatud liikide hulka. Lõuna-Aafrikas on aga suur osa elevantidele sobivatest elupaikadest massiliselt üleasustatud. See toob varem või hiljem kaasa kohaliku massilise väljasuremise põua või looduslike toiduressursside ammendumise tõttu. Elevantide üleküllus on muutumas üha suuremaks ohuks kohalike ökosüsteemide funktsionaalsusele.
Laialdaselt teatakse, et elevantide üleasustatus põhjustab looduslike elupaikade halvenemist. Loomakaitseselts Humane Society of the United States, kes on elevantide tapmise ja küttimise vastu, on avalikult teatanud, et suutmatus kontrollida liigi paljunemist põhjustab populatsiooni, kus ületatakse kaitseala kandevõimet ja elupaigad halvenevad.
Samas elevantide paljunemise ohjeldamine piirkondades, kus arvukus on juba kandevõime ületanud, ei lahenda see juurprobleemi. Ainus mõistlik lahendus praktilisest looduskaitselisest aspektist on elevantide arvu aktiivne vähendamine, et see sobiks nende alade kandevõimega. Elevandi populatsiooni vähendamine on saavutatav kas loomade mujale viimisega, küttimisega (juurdekasvu vähendamine) või võttes kontrolli alla järelkasvu (aeglasema tulemusega).
Kahjuks ei ole ümberpaigutamine reaalne võimalus, kuna kõik sobivad piirkonnad Lõuna-Aafrikas on juba kas üleasustatud või selleks muutumas. Pea võimatu on leida ka kedagi, kellel oleks vajalikud elupaigad olemas ning kes korraldaks ära loomade püüdmise ja ümberpaigutamise.
Järelkasvu peatamine on samuti keeruline lahendus. Pikemas perspektiivis on sellel tulevasele populatsioonile sama mõju mis jahipidamiselgi, kuid see on vaieldamatult loomadele palju rohkem stressitekitavam. Samuti on vaieldav asjaolu, kas tiinusevastaste ravimitega süstimisel ja seeläbi loomade haldamise korral saaks neid üldse metsloomadeks pidada.
Seega on üleasustatud populatsiooni valikuline küttimine parim tava, kui arvukust on vaja vähendada. Samal põhjusel kütitakse punahirvi Šotimaal, metssigu Saksamaal, valgesabahirvi Ameerikas ja peaaegu kõiki teisi ulukipopulatsioone, kes on hea järelkasvuga. See on hea looduskaitse edulugu, et elevandid arenevad Lõuna-Aafrikas nii hästi, et nende arvukus ületab olemasoleva elupaiga kandevõime.
Loomade küttimine kaitseb kohalikku bioloogilist mitmekesisust, kaitstes sellega terveid ökosüsteeme. Lisaks annab küttimine toitainerikka orgaanilise ja täielikult jätkusuutliku ulukiliha, teenides sissetulekut kohalikele kogukondadele.
Juhtumist on tehtud ka video.
