Kliimaministeeriumis on õige pea kooskõlastusringile minemas seadusemuudatused, mille eesmärgiks on tuua lahendusi erametsaomanike muredele seoses looduskaitseliste piirangutega ning tuua ühiskonda kindlust nii looduskaitse kui metsamajandamise vaatest.

Kõige olulisem muudatus puudutab kaitsealusele maale konkreetse määra kehtestamist. „Meie ettepanekul tuleks tagada riiklik kaitse 30% maismaast,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse- ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming. „Tegu on looduskaitseliselt olulise sammuga, mis samal ajal seab ka nö „piiri“ looduskaitsealade laienemisele. Kui 30% eesmärk täitub, vaatab loodav ekspertkomisjon uute kaitsevajaduste tekkimisel proportsionaalselt üle piirangud mujal,“ kinnitas Tooming.

Praegu on kaitse tagatud 28% maismaast.  Millised väärtused ja kui suures mahus sisalduvad täna veel puudu olevas 2%, on praegu veel analüüsimisel, kuid fookus on riigimaadel. Kindlasti sisaldab see niidu- ja sookooslusi, samuti meil alles jäänud väheseid põlismetsa mõõtu välja andvaid metsaalasid riigimetsades. Erametsasid lisandub kaitse alla vaid erandjuhtudel, seega ei puuduta range kaitse jätkuvalt 97% erametsadest, nii nagu praegugi.  „Lisaks seadusemuudatustele on töös on ka muudatused loodusväärtuste inventeerimise ning neist teavitamise osas, et tulevikus ükski muudatus eramaaomanikele ootamatult ei tuleks,“ sõnas asekantsler.

Kliimaministeerium peab vajalikuks täpsustada Erametsaliidu poolt välja toodud kaitsealuse metsamaa hulka, eriti erametsa puudutavat osa. Erametsaliidu väide 50 000 hektarist sihtkaitsevööndis olevatest aladest ning lisandunud 15 000 hektarist ei vasta tõele. Keskkonnaagentuuri andmetel on 2024. aasta mai seisuga range kaitse all 39 000 ha erametsa, mis moodustab ligikaudu 3% Eesti erametsadest. Veel aasta tagasi oli ranget kaitset erametsades 27 000 hektari jagu, kuid Natura rikkumismenetluseni viinud liigse raie tõttu kaitsealadel lisandus ligikaudu 12 000 hektarit (täpsemalt 11 668 hektarit) ranget kaitset. See oli vältimatu samm, et kindlustada kaitsmist vajavate loodusväärtuste säilimine. Töös olev seadusemuudatus võimaldab erametsaomanikul neil aladel oma tarbeks võtta puid kuni 3 tihumeetrit hektari kohta aastas.

Ka ei vasta tõele erametsaliidu avalikkuses esitatud väide täiendava 110 000 ha metsa kaitse alla võtmisest veel käesoleval aastal. Ettevalmistamisel olevad kaitsealad – nö projekteeritavad alad ehk juba aastaid kehtivate piirangutega, kuid veel mitte lõplikult kaitsealaks vormistatud alad – on arvestatud 28% olemasoleva kaitse sisse. Maismaal on selliseid alasid 53 590 ha, millest metsamaale jääb ligikaudu 43 000 ha. Neist omakorda riigimaal on ligi 41 200 ha ja eramaal 1681 ha. Kui need juba olemasolevate piirangutega projekteeritavad kaitsealad välja arvata, siis erametsadesse lisandub 30% eesmärgi täitmisel lisanduvat kaitset vaid erijuhtudel.

Plaanitavas seadusemuudatuste paketis sisalduv lageraie keelamine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndis ja hoiualal puudutab ca 125 000 ha metsamaad, millest eramaale jääb ca 36 000 ha.  Seejuures  võib metsaomanik  jätkuvalt raiuda kuni 20 tm aastas metsateatist esitamata, ning võimalus teostada hooldusraieid või nendel aladel püsimetsandust arendada.

Asekantsler Toomingu sõnul jätkab Kliimaministeerium looduskaitse- ja metsandusreformi kõrval  tööd, et looduskaitseliste piirangute eest makstavad hüvitised maaomanikele jätkaksid kasvamist. Igal rahastusperioodil on kaitsealuste maade erametsatoetuste eelarve märkimisväärselt tõusnud. „Järgmise aasta riigieelarve menetlemisel teeme ettepaneku Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ÜPP rakenduskava muutmiseks nii, et kompensatsioonid oleksid vastavuses Maaülikooli tehtud arvutustega saamata jäänud tulu kohta. Uus arvestus on praegu Erametsaliiduga koostöös  välja töötamisel,“ ütles Tooming. Praegune määr on 60 eurot/ha aastas piiranguvööndis ja 134 eurot/ha aastas sihtkaitsevööndis.

Praeguses seisus ei pea Kliimaministeerium võimalikuks taastada maadevahetust ega metsaelupaikadesse lisandunud range kaitse tühistamist kaitstavatel aladel.

Kliimaministeerium on teinud Erametsaliidule omapoolsed ettepanekud, kuidas metsaomanike tõstatud muresid ühiselt lahendada ja selleks kokku kutsuda regulaarse koostööformaadi.

Looduskaitse- ja metsaseaduse muudatused:  https://kliimaministeerium.ee/metsa-ja-looduskaitsereform

LUGEJATE LEMMIKUD:

VIIMASED UUDISED:

Saada vihje, foto või video!

Kontrolli kiipi

Jälgi meid sotsiaalmeedias

VEEL PÕNEVAT LUGEMIST: