Kliinikus ootamine on üsna närvesööv – pole ju eales teada, mida tohtrid peale ülevaatust ütlevad. Mõnedel tuleb uuringu lõppedes sügav kergendusohe ja süttib lootuskiir paranemisele. Teised lahkuvad nutetud silmadega ja pole pole üldse vahet kas tegu on naiste või meestega. Kaotusvalu tabab meid kõiki ühtemoodi. Seda kõike on väga karm pealt näha ja vägisi tulevad meelde oma lemmikud, kelle elutee samamoodi otsa sai.
Vunts justkui tunnetaks loomaomanike hingevalu ja ootusärevust ning üleeile enne õhtust jalutuskäiku läks otsejoones ühe paari juurde, kes ooteruumis tulemusi nukralt ootasid. Ronis aga lauale ja kukkus nägu limpsides naist lohutama. See kõik oli nii ootamatu, et tekitas elevust ka teistes. Tulemus oli silmaga märgatav ja õige pea oli vähemalt korraks mure pühitud ning inimestel lai naeratus huulil.
Vuntsi samm läheb juba päris kindlaks. Tüübil on ka iseloomu. Kui ikka jääb midagi nuusutama, siis ei vea teda paigast isegi tankiga mitte. Kukub juba ka tirima ja rammu muudkui koguneb. Lisaks peab ta vist kliinikuhoonet uueks koduks ja kõiki möödujaid piidleb ülima tähelepanelikkusega. Mõnede tema arust kahtlaste indiviidide suhtes toob kuuldavale ka haugatuse. Hääl on tal madal bass ning selle põhjal võiks arvata, et tegu on vähemalt sajaviiekümne kilose koeramüraka, mitte kleenukese kutsikaga.
Mida siis uut omanikku ees ootab? Ei hakka üldse ilustama ja algus ei saa teps mitte lihtne olema, sest Vunts on vabakasvatuse “toodang”, kes vanapapile korralikult olla pähe istunud. Mis asi on vabakasvatus? Seletan ja tegu on absoluutse kasvatamatusega. Toon ühe näite inimeste maailmast. Oli see nüüd tramm või troll, aga üks laps korraldas seal sellise mürgli, et kõik reisjad vaid päid vangutasid ja näppudega kõrvad sulgesid. Ema vaid õigustas vabandades, et tegemist on vabakasvatuse saanud lapsega. Peatuse saabudes astus emme juurde üks noormees, kes võttis suust nätsu ja surus selle naisele otsaette. “Ka mina olen vabakasvatuse produkt ja seega on mul samuti kõik lubatud,” lausus ta ühissõidukist väljudes. 5+ ja väga hea point!
Vuntsiga on umbes sama teema, kuigi nätsu näkku surumise asemel laseb ta oma keele käiku. Koer on harjunud vabalt jooksma ja perepoja sõnul oli ta käsutuses suisa 15 hektarit ringi tuuseldamiseks. Juhul kui ma koera neile ei tagasta, siis palus ikka vaadata, et uues kodukeses suur aed oleks, et Vunts oma lõpmatu energia kenasti maandatud saaks. Ta lisas, et Vunts on kohati tõeline nuhtlus, kes korraga kõikjal suudab olla. Avab ise uksi ja omast kogemusest võin öelda, et ümmargused nupud tuleb siis linkide asemel panna. Dobermann Petra oli mul kunagi samasugune ja uste avamisele sai just nii piir pandud.
Lisaks hüppab Vunts inimeste ja autode, nii omade kui võõraste peale ning see tähendab määrdunud riideid ja kriibitud plekikolakaid. Seepärast ta auto konksu külge pandudki ja jupp aega hiljem sõitma läinud taat ei pannud lihtsalt tähele. “Eeskirjad käsevad ju masina korrasolekut ja ümbrust enne sõitu minemist kontrollida,” ajavad nüüd kõige korralikumad kodanikud käed püsti. Kõik õige, aga astugu ette need, kes masinale enne igat sõitu ka päriselt ringi peale ja kiirtehnokontrolli teevad.
Toas lahmab Vunts teinekord nii ringi tõmmata, et diivanid-toolid segamini ja isegi kapipealsed saavad kenasti tolmust puhtaks pühitud. Meeldigu see või mitte, aga mingid piirid peavad meil kõigil, kaasa arvatud lastel ja loomadel olema ning nende selgeks tegemine ehk KASVATAMINE saabki olema uue pere esmaülesanne. Lisaks peab olema uuel kodul aega, tahtmist ja energiat noore koeraga tegelemiseks. Mõistagi vajab Vunts veel mõnda aega taastumist ja raviplaani täitmist, aga kaasnevate kulude pärast ei pea muretsema ning need jäävad Loomapäästegrupi kanda. Momendil on kodupakkumisi kümme – üks Loomade Kiirabi Kliiniku vahetus läheduses, kõige kaugem aga Soomemaal. Järgmisel nädalal hakkan kõiki läbi helistama ja seega on veel natuke aega mõelda, mis teid ees ootab ja kas te seda vaeva ikka tahate?
Ja mõelge kohe hästi, sest lemmiku majja toomine pole armununa uisapäisa meheleminek või naisevõtt vaid see tuleb ikka korralikult läbi seedida! Kui te ikka 100 prossa kindlad pole, siis jätke parem lemmik võtmata – endal lihtsam ja ka loomale parem. Vaatamata püüdlustele ei pruugi Vunts ikkagi uude koju kohe sobida ja sestap jääb ta kuni asi pole raudpoltkindel Loomapäästegrupi hingekirja. Kindlasti jääb ka Vuntsi edasine elu ühiskonna ja loomasõprade kõrgendatud tähelepanu alla ning selle kõigega peab uus pere samuti paraku arvestama.
