Autor: Pierre-Henry DESHAYES
Tõlkis Loomuse liige Anny Drobet
Lõhe kiidetakse nende oomega-3-rasvhapete ja mikrotoitainete pärast, kuid Norra lõhe ei ole kalakasvandustes, kus neid kasvatatakse, kõige paremas tervislikus seisundis.
Ligi 63 miljonit lõhet – rekordiline arv – hukkus eelmisel aastal enneaegselt suurtes veealustes mereaedikutes, mis asuvad maailma suurima Atlandi lõhe tootja Norra fjordides.
See tähendab, et suremus on 16,7 protsenti, mis on samuti rekordiliselt kõrge ja mis on aastate jooksul järk-järgult tõusnud ja kujutab tootjate jaoks majanduslikku ja eetilist probleemi.
Lõhed hukkuvad kõhunäärme, lõpuste või südamehaiguste või kalaparasiitide eemaldamise käigus saadud vigastustesse.
“Loomade surm on elu ja ressursside raiskamine,” ütles Norra veterinaarinstituudi veeloomade tervise ja heaolu osakonna direktor Edgar Brun AFP-le. “Meil on ka moraalne ja eetiline kohustus tagada neile parimad võimalikud tingimused.”
Norra lõhe eksport ületas eelmisel aastal 11 miljardit dollarit, müüdud 1,2 miljonit tonni vastab 16 miljonile toidukorrale päevas.
63 miljonit enneaegselt surnud lõhet tähendab peaaegu 2 miljardi dollari suurust sissetuleku kaotust tööstusele.
Mitte nii isuäratav
Enneaegselt surnud lõhed töödeldakse tavaliselt loomasöödaks või biokütuseks.
Sellised lõhed surevad enneaegselt Norra kalakasvandustes.
Kuid Norra meedia andmetel satuvad mõned kalad, kes on tapmise ajal halvas tervislikus seisundis või isegi juba surnud, mõnikord siiski toidulauale, vahel on need märgistatud sildiga “superior”.
“Ma näen müügil kala, mida ma ise ei sööks,” ütles lõhe tapamaja endine kvaliteedikontrolli juht Laila Sele Navikauskas novembris avalik-õiguslikule ringhäälingule NRK.
Ekspertide sõnul ei ohusta selliste kalade söömine tervist.
«Need haigused, mis põhjustavad lõhedel patogeene, ei saa inimesele edasi kanduda,» selgitas Brun.
Kuid sellised paljastused kahjustavad lõhe kuvandit.
“Kui te ostate poest liha, eeldate, et see on pärit loomalt, kes on tapetud vastavalt eeskirjadele, mitte sellelt, kes lebab surnuna väljas,” ütles kalatervise spetsialist Trygve Poppe. “Vastasel juhul tunned end tarbijana petetuna.”
Norra Toiduohutusamet teatas, et täheldas möödunud aastal kontrollitud kalakasvandustest pooltes anomaaliaid, märkides muu hulgas, et eksporditud oli nii vigastatud kui ka deformeerunud kalu, rikkudes seejuures Norra määruseid.
Tugeva maine säilitamiseks on lubatud eksportida ainult tavalise või kõrgeima kvaliteediga lõhet.
Madalama kvaliteediga kala – mis moodustab üha suurema osa varudest, eelmisel talvel kuni kolmandiku – saab välismaale müüa alles pärast töötlemist, näiteks fileedeks.
Eelmisel aastal suri Norras enneaegselt umbes 63 miljonit lõhet.
Usalduse küsimus
Robert Eriksson, väiketootjaid esindava Norra Mereandide Assotsiatsiooni juht, keda üldiselt süüdistatakse vähem, ütles, et mõnedes kasvandustes esinenud rikkumised on “täiesti vastuvõetamatud”. “Me elame tänu usaldusele,” ütles ta.
Lühidalt öeldes tähendab see seda, et “turg karistab sind ja majanduslik mõju on palju suurem kui mõned müüdud lisakilod.”
Norra Nereandide Föderatsioon, mis esindab suurimaid kalakasvatusettevõtteid – neid, keda kõige sagedamini kvaliteedi tõttu välja tuuakse – kinnitab, et ta tegeleb teemaga, kuid ütleb, et selleks on vaja rohkem aega.
“Keskmiselt kulub lõhe kasvatamiseks kolm aastat,” ütles asutuse direktor Geir Ove Ystmark. “Seega on täna väga raske näha koheseid tulemusi, kuigi oleme käivitanud mitmeid algatusi ja rakendanud meetmeid.”
Kala tervishoiuspetsialisti Poppe sõnul, kes kritiseeris “kohutavalt halbu loomapidamistingimusi” ja kes on lõpetanud tehistingimustes kasvatatud lõhe söömise, on probleemiks just kalade kasvatamise kiirus.
“Lõhed on kogu oma elu jooksul stressis, alates nende koorumisest magevees kuni nende tapmiseni,” ütles Poppe. “Näiteks esimesel etapil magevees manipuleeritakse valguse ja temperatuuriga, et nad kasvaksid võimalikult kiiresti,” selgitas ta. “Looduses kestab see etapp kaks kuni kuus aastat. Kasvandustes võtab see aega kuus kuud kuni aasta.”
Madala kvaliteediga lõhe võib eksportida ainult siis, kui sellest tehakse näiteks fileed.
Uus tehnoloogia
Truls Gulowsen, Friends of the Earth Norra juht, ütles, et viimaste aastate kõrgemad suremusnäitajad on agressiivse tootmistegevuse tulemus.
“Me oleme aretanud tehistingimustes kasvatatud kala, kelle ellujäämisvõimalused on kehvad ja kes sureb stressi ja halbade geenide kombinatsiooni tõttu, sest ta on aretatud kasvama nii kiiresti kui võimalik ja kelle toitumises on tehtud suuri muudatusi.”
Norra Mereandide Assotsiatsiooni eesmärk on vähendada suremust 2030. aastaks poole võrra ning tööstusharu hiiglane Salmar on eraldanud 45 miljonit dollarit selle probleemi lahendamiseks.
Sageli mainitud võimaluste hulgas on suuremad vahemaad kalakasvanduste vahel ja uus tehnoloogia, sealhulgas nn suletud rajatised.
Viimati mainitud koht, kus merevett filtreeritakse, aitaks vältida meritäide teket, kuid on kulukam.
Valitsus rõhutab, et kalakasvanduste ülesanne on eeskirju järgida.
“Kõikidel tootjatel ei ole samad suremusnäitajad, seega on võimalik neid vähendada,” ütles kalandusministeeriumi riigisekretär Even Tronstad Sagebakken.
Vahepeal on Norra Toiduohutusamet teatanud, et ta ei ole veel saanud teateid ekspordiks kõlbmatu lõhe müümisest välismaale.
Originaal on siin: https://phys.org/news/2024-04-dying-salmon-norway-vast-fish.html
